Sven Tali
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Sven Tali | |
|---|---|
| Sündinud |
11. november 1970 Tallinn, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Eesti Kunstiakadeemia |
| Tegevusala | ehtekunstnik, fotograaf |
Sven Tali (sündinud 11. novembril 1970 Tallinnas) on eesti ehtekunstnik ja fotograaf.
Ta lõpetas 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe ehte- ja sepakunsti erialal[1] ning täiendas end samal aastal Portugalis ESAD Matosinhose kunstikoolis (College of Art and Design, Porto)[2]. Alates 2003. aastast on ta osalenud ehete ja kontseptuaalsete objektidega näitustel ning tegutsenud vabakutselise kunstnikuna.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Sven Tali looming hõlmab ehtekunsti ja fotograafiat, kus ta ühendab tehnilise meisterlikkuse kontseptuaalse sügavusega. Tema ehted on tihti inspireeritud natuurist ja filosoofilistest teemadest, kasutades materjale nagu hõbe, kuld ja mokume gane tehnika.
Ühisnäitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 2025/2026 – ÜKS TA KÕIK: AASTANÄITUS 2025, A-galerii, Tallinn
- 2022/2023 – Kirevane, A-galerii, Tallinn
- 2016 – Sümbioos 3, Matsalu Loodusfilmide Festivali raames, Lihula mõis[3]
- 2015 – Schmuck aus Estland, galerii Showraum Trofejas, Berlin-Charlottenburg, Saksamaa[4]
- 2014 – A-galerii 20 aastat, HOP galerii, Tallinn
- 2011 – One Gram of Gold, koostöös Kristiina Kibega, galerii Meno Niša, Vilnius, Leedu
- 2008 – Inkliuzas – langas į praeitį, Amber galerii, Vilnius, Leedu[5]
- 2008 – Karštoji vitrina, Argentum galerii, Vilnius, Leedu
- 2008 – Escape, kaasaegse ehtekunsti rahvusvaheline näitus, galerii Meno Niša, Vilnius, Leedu
- 2007 – Non Stop, Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitus, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tallinn
- 2006 – Antivenenos, Aidas galerii, Vilnius, Leedu
- 2006 – Antivenenos, Tallinna Linnateater, Tallinn
- 2005 – Aeroporto do Lisboa, Shibuichi galerii, Porto, Portugal
- 2004 – Tallinna lennuväli: Antivenenos, Tartu Kunstimaja, Tartu
- 2004 – Eesti Metallikunstnike Liidu aastanäitus, Narva kindlus, Narva
- 2004 – 23 m, A-galerii, Tallinn
- 2004 – 10 aastat, A-galerii, Tallinn
- 2003 – Enemies of the Body, Amber galerii, Vilnius, Leedu[6]
- 2003 – BA lõputööde näitus, A-galerii, Tallinn
- 2003 – BA lõputööde näitus, Rotermanni soolaladu, Tallinn
Isikunäitused
[muuda | muuda lähteteksti]- 2020 – Halastus. Ellujäämine / Mercy. Survive, A-galerii, Tallinn[7]
- 2015 – Vaikus / Silentium, koostöös Kristiina Kibega, HOP galerii, Tallinn[8]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]
Making wise decisions: “I will make of thee a great nation” (2019). Hõbe 935, mokume gane, 0,8 × 2,4 cm
Si vis pacem... (2019). Oksüdeeritud hõbe, 14K kuld, messing, ripats: ajakapsel “Parabellum”
Ohrringe für GB (2019). Argentium hõbe 935, 0,8 × 2,4 cm, erakogu
![Si vis pacem... (2019). Oksüdeeritud hõbe, 14K kuld, messing, ripats: ajakapsel “Parabellum”](http://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Si_vis_pacem..._Necklace_2019_Oxidized_Sterling_Silver_14K_Gold_Pendant-_Time_capsule_Parent_case_"Parabellum"_Brass_and_14K_Gold.jpg)
Filmograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- 2019 – Mõisa kantsler (kõrvalosa), mängufilm Tõde ja õigus, režissöör Tanel Toom[9]
- 2016 – Patsient (episoodiline roll), mängufilm Polaarpoiss, režissöör Anu Aun[10]
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Sven Tali on alates 2006. aastast Eesti Metallikunstnike Liidu liige[11]. Aastatel 2006–2012 oli ta liidu esimees[12].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Kunstiakadeemia. "Ehte- ja sepakunsti vilistlased".
- ↑ "ESAD Matosinhos".
- ↑ "Matsalu Loodusfilmide Festival".
- ↑ "Showraum Trofejas". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2020.
- ↑ "Amber galerii".
- ↑ "Amber galerii".
- ↑ "Halastus. Ellujäämine / Mercy. Survive". Sirp.
- ↑ "Noored ehtekunstnikud tõlgendavad vaikust". ERR.
- ↑ Eesti filmi andmebaas. "Tõde ja õigus".
- ↑ Eesti filmi andmebaas. "Polaarpoiss".
- ↑ "Eesti Metallikunstnike Liidu liikmed".
- ↑ "Inforegister". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2019.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sven Tali Instagram: niedre.ars.studio
- Mehe ehe olgu kandja vääriline – Kristel Kirss, Õhtuleht, 31. oktoober 2003