Suur-Hamburgi seadus
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2018) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Oktoober 2018) |
Suur-Hamburgi seadus (saksa keeles Groß-Hamburg-Gesetz), täisnimega Seadus Suur-Hamburgi ja Teiste Territoriaalsete Ümberkorralduste Kohta (saksa: Gesetz über Groß-Hamburg und andere Gebietsbereinigungen), võeti Natsi-Saksamaa valitsuse poolt vastu 26. jaanuaril 1937 ning volitas territooriumite vahetamist Hamburgi ja Preisimaa Vaba Riigi vahel. See jõustus 1. aprillil 1937.
Suurem Hamburg[muuda | muuda lähteteksti]
Hamburg kaotas enamuse oma eksklaavidest, sealhulgas Geesthacht ja Cuxhaven. Vastutasuks laiendati Hamburgi endiste Preisimaa linnade, nagu Altona, Wandsbek ja Wilhelmsburg, samuti mitme küla lisamisega. See kujutas endast nn. "nelja linna regiooni" ametlikku ühinemist.
Sümboolne, kuid oluline muudatus oli Hamburgi "ümbernimetamine". "Freie und Hansestadt Hamburg" ("Vaba- ja Hansalinn Hamburg") asemel nimetati seda nüüd "Hansestadt Hamburg" ("Hansalinn Hamburg"). Viide vabadusele vanas nimes pärineb Saksa-Rooma riigist, mis sisaldas mitmeid rohkem või vähem suveräänseid vabu riigilinnu, sealhulgas Hamburg.
Preisimaa[muuda | muuda lähteteksti]
Lisaks Hamburgi regulatsioonidele liitis seadus Vabalinn Lübecki Preisimaaga. Mõned väiksemad külad arvati Mecklenburgi. Lübeck oli olnud föderatsiooni sõltumatu liige, mis moodustas Reichi, enne kui Gleichschaltung 1933.–34. aastal hakkas neid kooskõlla viima. Adolf Hitler tundis Lübecki suhtes vastumeelsust, kuna linnavolikogu keelas tal seal 1932. aastal kampaaniat korraldada, kuigi oli ka vajadus hüvitada Preisimaale selle kaotused Hamburgile. Peale Lübecki, mis liidendati Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsiga, pidi Hamburg loovutama Geesthachti, mis läks samuti Schleswig-Holsteinile, ja Ritzebütteli (sealhulgas Cuxhaveni), mis läks Preisimaa Hannoveri provintsile. Preisimaa loovutas Hamburgile Altona ja Wandsbeki, mis enne kuulusid Schleswig-Holsteinile, ning Harburg-Wilhelmsburgi, mis oli olnud Hannoveri osa.
Nagu kogu Natsi-Saksamaa jagunes gaudeks, olid naaberpiirkondade Lübecki, Schleswig-Holsteini ja Mecklenburgi Gauleiterid võidelnud 1933. aastast kontrolli eest linna üle. Selle liitmine Preisimaaga näitas Schleswig-Holsteini Gauleiteri võitu.