Pantomiim (stuudio)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Stuudio "Pantomiim")

Stuudio Pantomiim oli 1963. aasta kevadel Noorsoo Kultuuripalee juures tegevust alustanud pantomiimistuudio.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Stuudio seadis endale eesmärgiks süstemaatilise õppetöö, ansamblilisuse, oma stiili otsingud. Eesti teatriajaloos esimese süstemaatiliselt tegutseva amatöörtrupi juhendaja, lavastaja oli Adolf Traks. Esinesid: Kai Mathisen-Must, Elle Kruusi-Kald, Maie Kusma-Aavasalu, Mare Tammeoks, Anu Väli, Rein Tammeoks, Vaabo Kalbus, Peeter Harjak, Märt Õruste ja teised.

Perioodil 1963–1970 etendati viit iseseisvat kava.

  • "Vaikne tund" – lühivormid eri žanris ja stiilis (1965)
  • "Imedeta imed" – miniatuurid (1966) [1]
  • "Koos ajaga muutub inimene" – kaheosaline etendus (1967)
  • "Inimene ja aeg" – kaheosaline etendus (1967) [2]

Septembris 1968 jätkas stuudio oma tegevust V. Kingissepa nim. Akadeemilise Draamateatri "tiiva all", olles kaastegev lavastuses "Valgus mu valgus". Lavastaja Mai Mering tõi aprillis 1969 lavale stuudio iseseisva lavastuse "Homo Sapiens" (stsenarist-lavastaja Adolf Traks, muusika Arvo Pärt ja Edgar Varese). Valitud kunstiline võte – hüperbool, osutus aga ajast ette ruttavaks. Stuudio lõpetas oma tegevuse mais 1970. aastal.

Stuudio Pantomiim leidis äramärkimist:

  • Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirjaga uue žanri viljelemise eest (1965)
  • Eesti NSV kunstifestivali laureaat (1967)
  • I Balti vabariikide pantomiimikunsti festivali laureaat Riias (1967)
  • NSV Liidu 50. aastapäevale pühendatud üleliidulise kunstifestivali laureaat, koos I järgu diplomiga. September 1967.[1]

Tallinna Pantomiim 1977–1988[muuda | muuda lähteteksti]

Stuudio Tallinna Pantomiim oli stuudio Pantomiim järeltulija. Kahe stuudio siduvaks lüliks said plastilise kujundi keel, julgus ja tahe luua midagi omanäolist, ansamblilisus, stiili juhtivaks jooneks ekspressiivsus. Eesmärgiks dramaturgiast lähtuv terviklavastus. Ka Tallinna Pantomiimi lavastuste stsenarist/lavastaja oli Adolf Traks. Põhikoormust kandsid näitlejad Leida Venol-Tamme, Regina Pallasma-Rebane, Veronika Kalinina-Ennok, Margus Isak, Maret Nukke, Kai Valge, Birgitta Traks-Tints, Kairi Väljaots, Elena Stern, Mare Kask, Aavo Rebane. Stuudio esines Dominiiklaste kloostris, Tallinna Kultuurisuve raames, sügistalvisel hooajal Noorsooteatris, Pärnu Lydia Koidula nimelises Draamateatris ning Pärnu Kultuurisuve raames aastatel 19811986.[3] Kogu stuudiogrupi arengut suunavaks kujunes tragikomöödia "Antiinimene" (pedagoog-lavastaja Adolf Traks). Tallinna Pantomiimi lavastustele oli iseloomulik dramaturgiast lähtuv algmaterjal, terviklavastused, kammerlikkus, rõivastuseks trikoo, nn "paljasjalgsus", miinimum grimm, detailne lavakujundus. Suur rolli oli ka muusikal ja valgustusel. Kümne tegevusaastaga arenes stuudios välja oma stiil, oma kooli näitlejad/mimeesid, oma publik.

Stuudio lavastusi:[2]

  • "Kontrastid" – pantomiimikunstisuundade tutvustus mais 1979. Mängitud üle 75 korra
  • "Legend armastusest" – draama. Muusika Oleg Hormušin, jaanuaris 1980. Mängitud üle 40 korra
  • "Antiinimene" – tragikomöödia. Muusikaline kujundus Nils Peterson; mai 1981. Mängitud üle 75 korra
  • "Legend armastusest" – draama. Muusika Oleg Hormušin, märtsis 1982. Mängitud üle 50 korra
  • "Hingekell" – tragöödia. Muusika Pink Floydi repertuaarist, märtsis 1983. Mängitud üle 75 korra
  • "Kontrastid" II – katkendid lavastustest. Detsember 1983
  • "Eksinu" – draama. Muusika Oliver Messiaen, mais 1984. Mängitud üle 100 korra
  • "Hingetaud" – draama. Muusika – elektronmuusika. Montaaž – Arno Kivisikk, juunis 1985. Mängitud üle 100 korra
  • "Confliktus" – draama. Muusika Rene Eespere, juunis 1986. Mängitud üle 70 korra

Stuudio Tallinna Pantomiim lõpetas tegevuse 1988. aastal, leidmata jätkamiseks vajalikku materiaalset toetust.

Pantomiimi ja Plastika Stuudioteater[muuda | muuda lähteteksti]

Pantomiimi ja Plastika Stuudioteater tegutses pantomiimis aastatel 1981–1991, eestvedaja Aavo Rebane. Prooviti plastilise teatri suundi: klassikalist pantomiimi, groteski, kujundlikku teatrit, graafilist teatrit, improvisatsiooniteater jm. Esineti kokku üle 300 korra. Osaleti viiel festivalil 1986. ja 1987. aastal Kiievis, 1988. aastal Pensas 1989. aastal I Stuudioteatrite festivalil ja 1990. aastal Baltoscandalil. Teoks said esimesed sooloetendused.

Lavastused:

  • "Otsingud" (1982)
  • "Miniatuurid ja Monoloogid" (1983)
  • "Krihveldused" (1985)
  • "Muinasjutud" (1986)
  • "Satiirid" (1987)
  • "Läbimine" (1987)
  • "Kriis" (1988)
  • "Rakveremaa" (1988)
  • "22,07" (1990)
  • "Kolm" (1990)
  • "Kaos" (1991)
  • "Kiplingi muinasjutud" (1991)
  • "Luupainaja" (1991)
  • "Klassikalised etüüdid" (1991)

Stuudioteater NB[muuda | muuda lähteteksti]

1992. aastal alustas Tallinna Pantomiimi järglane stuudioteater NB (kunstiline juht Adolf Traks). Pantomiimižanri juurde lisandusid sõnateatrile omased distsipliinid. Vanalinna päevade raames etendati lavakava "Näitleja sünd", pantomiimietendust "Homo Lupus" ja luulekava "Maarjamaa laulud". Pooleli jäi sõnalavastus "Kurjade kokkutulek". Rohkemaks omavahendeid ei jätkunud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kalle Kurg. "Stuudio, miniatuurid, pantomiim" – ajaleht Edasi 8. jaanuar 1967
  2. 2,0 2,1 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. /kavalehed, fotod, afišid, meediakajastus/
  3. www.stuudiopantomiim/tallinnapantomiim

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kalle Kurg. "Stuudio, miniatuurid, pantomiim". (Pantomiimi viljelemisest maailmas ja Eestis; Tallinna Noorsoo Kultuuripalee trupi etendusest "Imedeta ime".) – ajaleht Edasi 8. jaanuar 1967
  • "ENSV Teatriühingu Lavakunsti Stuudio 1961–1971 Tallinnas". Koostajad A. Margiste, A. Tuuling. Tallinn 2015
  • Eesti pantomiimi arengulugu maailma pantomiimisuundade taustal. Ülevaates (raamatus): Karl Toepfer. Pantomime in Cold War Eastern Europe. Pantomime in Soviet Russia. Estonia. – In: Pantomime: The History and Metamorphosis of a Theatrical Ideology, pp. 1100–1121. The most recent revision of the text is August 31, 2021 [1]