Stephen Heller

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Stephen Heller

Stephen Heller (15. mai 1813 – 14. jaanuar 1888) oli juudi päritolu Ungari pianist, õpetaja ja helilooja, kelle karjäär kulges perioodidel Schumannist Bizet'ni ja kes mõjutas hilisemaid romantistlikke heliloojaid.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Stephen Heller sündis Pestis (nüüd Budapest, Ungari) 1813. aastal. Talle oli planeeritud õiguslikku karjääri, kuid selle asemel otsustas ta pühendada oma elu muusikale. Üheksa-aastaselt esitas ta Jan Ladislav Dusseki "Kontserdi kahele klaverile" koos oma õpetaja F. Braueriga Budapesti teatris. Ta mängis nii hästi, et ta saadeti õppima Austriasse Viini Carl Czerny käe alla. Kuna ta ei saanud endale lubada Czerny küsitud kallist tasu, sai temast Anton Halmi õpilane. Pärast edukat esimest avalikku kontserti Viinis 15-aastaselt viis isa ta kontserdireisile Ungarisse, Poolasse ja Saksamaale.

Tagasiteel Budapesti käis Heller Kasselis, Frankfurdis, Nürnbergis, Hamburgis ja Augsburgis. Pärast 1829. aasta talve veetmist Hamburgis jäi ta Augsburgis 1830. aasta suvel haigeks. Sellega tema kontserdireis lõppes ja peagi võttis rikas muusikapatroon ta oma tiiva alla.

Ta reisis 25-aastaselt Pariisi, kus sai lähemalt tuttavaks Hector Berliozi, Frédéric Chopini, Franz Liszti ja teiste tema ajastu tuntud heliloojatega. Siin saavutas Heller lõpuks tunnustuse nii kontsertesineja kui ka õpetajana. Ta õpetas klaverit Isidor Philippile, kellest hiljem sai klaveriosakonna juhataja Pariisi Konservatooriumis.

Aastal 1849 reisis ta läbi Inglismaa, kus 1850. aastal kirjutati temast pikk artiklisari ajakirjas British Musical World ja 1862. aastal esitas ta Mozarti "Kontserdi kahele klaverile nr 10 Es-duur" koos Charles Hallega Kristallpalees.

Väikeste vaheaegadega veetis ta ülejäänud 25 aastat oma elust Pariisis. Ta elas kauem oma maine kestusest ja oli peaaegu unustatud, kui ta 1888. aastal suri.