Stałovičy

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Stałovičy

valgevene Сталовічы * / Stałovičy *transkriptsioon: Stalovitšõ
vene Столовичи (Stolovitši)

Elanikke: 758 (2009)[1]

Koordinaadid: 53° 13′ N, 26° 2′ E
Stałovičy (Valgevene)
Stałovičy

Stałovičy (transkribeerituna Stalovitšõ, ka Сталавічы (Stałavičy, Stalavitšõ)) on agrolinnake (endine alev ja linn) Valgevenes Bresti oblasti Baranavičy rajoonis.[2] Asula on Stałovičy külanõukogu halduskeskuseks. Asula nimi on poola keeles Stołowicze. Agrolinnake asub merepinnast 193 meetri kõrgusel.

Stałovičys on kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastail 1736–1743 ja 1907–1911 püstitatud katoliku kirikud ning XX sajandi alguses ehitatud veski.

Agrolinnakeses sündis Karnel Pialikša, kes osales Kastuś Kalinoŭski juhitud ülestõusus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asulat on esimest korda mainitud XIV sajandil, mil see kuulus riigile.[3] XV sajandi algul müüdi see Nemiradele, hiljem läks Stałovičy abielu kaudu aga Czartoryskite valdusse.

XVI sajandil sai Stałovičyst alev. See asus Navahradaki vojevoodkonnas, kuuludes seal Navahradaki maakonda. Toona olid selle omanikud Radziwillid. Aastal 1609 asutati seal Malta ordu tugipunkt, mille juurde kerkis puidust katoliku kabel. Aastal 1639 ehitati selle asemele kivist kabel, kivist kiriku ehitamist alustati aga aastal 1736.

Aastal 1771 toimus alevi juures Bari konföderatsiooni ja Aleksander Suvorovi juhitud Venemaa vägede vahel Stołowicze lahing. Aastal 1793 sai asulast linn. Aastast 1795 (pärast kolmandat Poola jagamist) Venemaa koosseisus. Seal sai linnast taas alev, kus paiknes Venemaa sõjaväeosa. Aastal 1868 kohalikult katoliiklaste koguduselt kirik ja see läks Moskva patriarhaadile. Aastal 1900 peeti Stałovičys kaks korda aastas laata.

Pärast esimest maailmasõda kuulus Stałovičy Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Alevist sai seal küla. Kool tegutses asulas aastani 1953, seejärel viidi see aga üle lähedal asuvasse Akciabrski külla.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/bresckaja.htm
  2. Назвы населеных пунктаў Рэспублікі Беларусь: Брэсцкая вобласць: нарматыўны даведнік / І. А. Гапоненка і інш.; toimet. В. П. Лемцюговай. — Мн.: Тэхналогія, 2010.— 318 lk. ISBN 978-985-458-198-9.
  3. Анатоль Валахановіч. Сталавічы // Энцыклапедыя гісторыі Беларусі. У 6 т. Т. 6. Кн. 1: Пузыны — Усая / Беларус. Энцыкл.; Рэдкал.: Г. П. Пашкоў (галоўны рэд.) і інш.; Маст. Э. Э. Жакевіч. — Мн.: БелЭн, 2001. lk. 396.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]