Soosaare mõis

Allikas: Vikipeedia

Soosaare mõis (saksa keeles Soosaar) oli rüütlimõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Viljandi valda[1].

Mõis asutati 17. sajandil[1]. 1790. aastal omandas Soosaare mõisa Õisu Siversi liini Friedrich Wilhelm von Siversi pärijate kokkuleppel Reinhold Heinrich von Sivers (1768–1820). 1859. aastal läks pärijate kokkuleppel Soosaare mõis Karl Magnus Adolph Ernst von Siversi (1765–1830) ainuomandisse, kuid Liivimaa õuekohtu otsusega lks Soosaare mõis testamendita pärimise korras Reinhold Heinrich von Siversi pärijate ühisomandisse. 1869. aastal, Karl Magnus Adolph Ernst von Siversi surma järel läks Soosaare mõis tema pärijate ühisomandisse ja seejärel Karl von Siversi pärijate kokkuleppel läks Soosaare mõis Robert Heinrich Magnus von Siversi ainuomandisse. 1918. aastal päris Soosaare mõisa Robert Heinrich Magnus von Siversi seaduslik pärija, poeg Karl Edward John Nikolai von Sivers[2].

1919. aasta maareformiga Soosaare mõis võõrandati Herbert von Siversilt.

Soosaare mõisa peahoone varemed

1929. aasta suvel Soosaare endine omanik ei soovinud enam maad enda käes rendil pidada. Ilma omavalitsuse arvamist küsimata planeeriti endisele mõisnikule von Sieversile 200-hektariline maa-ala. Selle peale andsid maatahtjad protesti põllutööministeeriumile. Von Sieversi talu planeeriti ümber ja muist põldu anti asunikkudele ja endisele omanikule anti sood juurde. Von Sievers sai 4 asundustalu sooparanduse eriotstarbeks[3].

Mõisahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Soosaare mõisa ühekorruseline väike kivist peahoone on ehitatud arvatavasti 19. sajandi keskpaiga kandis. Peahoone on pikka aega tühjalt seisnuna rüüstatud ning lagunenud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Soosaare mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 27.01.2016)
  2. Soosaare mõis (Kolga-Jaani khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  3. Endine mõisnik hakkab sood harima., Postimees (1886-1944), nr. 304, 8 november 1930

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]