Smarhoń

Smarhoń
	[ Smarhonj ]
valgevene	Смаргонь * / Smarhoń *transkriptsioon: Smargon
vene	Сморгонь (Smorgon)
	Smarhońi lipp Smarhońi vapp
	Pindala: 21,5 km²
	Elanikke: 35 422 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 54° 29′ N, 26° 24′ E

Smarhoń (transkribeerituna Smargon) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Smarhońi rajooni halduskeskus. Leedu keeles Smurgainys, poola keeles Smorgonie, jidiši keeles סמאָרגאָן. Linna läbib raudteeliin Maładziečna-Vilnius.

Linna nime päritolu kohta on mitu varianti. Ühe kohaselt pärineb see balti keeltest, kus tähendas ligikaudu sadulseppa, selli. Teine versioon seostab seda balti päritolu sõnaga smurgo, mis tähendas räpakat rahvast. Kolmas versioon seostab linna nime sõnadega morgen ja гоні (adramaa), nimelt olevat piirkonna esimesed omanikud sealsetele talunikele jätnud harimiseks ainult ühe morgeni suuruse lapi adra kohta.

Linna piirides on kuus keskkooli, kultuurimaja ja kuus raamatukogu. Tööstusettevõtetest on Smarhońis masinaehitus, toiduainetetööstus, kergetööstus, toodetakse ehitusmaterjale ja optikaseadmeid.

Linna suurimaks vaatamisväärsuseks on renessansiajastul ehitatud endine kalvinistide Smarhońi Püha Miikaeli kirik, mis kuulub nüüd katoliiklastele. Huvi võib pakkuda ka õigeusu kirik.

Ajalugu

Smarhońi on esimest korda mainitud 1503. aastal, mil asula kuulus Zenowiczitele. Toona ehitati sinna puust katoliku kirik, mille asemele püstitati 1552. aastal Smarhońi Püha Miikaeli kirik. 1590. aastal oli Smarhoń alev, kus toodeti paberit, seal asusid ka kool ja haigla.

1628. aastal oli alev juba Radziwillide valduses. Uued omanikud rajasid asulasse nn Smarhońi akadeemia. Tegemist oli asutusega, kus dresseeriti karusid. Akadeemia tegutses XIX sajandi alguseni ja selle tegevus on jätnud jälje asula vapi näol.

XVII sajandist teatakse Smarhońi ka nahatööstuse keskusena. Alevi asukad olid põhiliselt juudid. Aastast 1788 on teada, et alevis peeti kolm korda aastas laata.

1795. aastal läks alev kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Aastast 1805 kuulus Smarhoń Ogińskitele, aga aastast 1842 oli kohaliku riigimõisa alluvuses. 1873. aastal avati asulat läbiv raudtee. Linnaõigused sai Smarhoń 1904. aastal.

Nime "Smarhoń" või "Smarhońi akadeemia" kandis aastail 1867–1869 Peterburis tegutsenud terrorirühmitus. Selle liikmed olid valdavalt valgevenelased, kes pärinesid Smarhońi linnast ja selle ümbruskonnast.

1921. aastast oli Smarhoń Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Teises maailmasõjas tapeti peaaegu kõik asula juutidest elanikud.