Sirje Olesk
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2019) |
Sirje Olesk (neiupõlvenimega Sirje Mägar; sündinud 24. augustil 1954 Kohtla-Järvel) on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik.
Lapsepõlv ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Sirje Olesk elas lapsepõlves Jõhvi äärelinnas Proletariaadi tänavas (praegune Pae tänav). Rajooni elu piiras rohkelt põlevkivikaevandused. Tema isa oli pärit Toilast. 1961. aastal algas tema koolitee ja 1972. aastal see lõppes Adolf Kesleri nimelises Kohtla-Järve keskkoolis.[1]
Olesk õppis aastatel 1972–1977 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning lõpetas selle cum laude. Doktorikraadi sai 1989. aastal Tartu Ülikoolis.
Töö
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast ülikooli töötas Tallinna 24. Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana 1980. aastani, kuna läks Tartusse Eesti Kirjandusmuuseumi teadussekretäriks. Olesk sai teadusosakonna juhatajaks 1988. aastal ja sai doktorikraadi 1989. aastal uurimusega "Luuleteoreetilise mõtte arengust Eestis 1878–1918" juhendaja Harald Peebu valve all. 1990. aastast töötas Eesti Kirjandusmuuseumi teadusdirektorina.
Alates 2002. aastast on Olesk olnud Kirjandusmuuseumi vanemteadur, aga aastatel 2008–2010 ja uuesti aastatel 2015–2019 ta töötas Helsingi Ülikooli eesti kultuuri külalislektorina.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Oleski uurimusteemad on olnud Aino Kallas, nõukogude aja eesti kirjandus, luule ning Eesti ja Soome vahelised suhted. Alates 1998. aastast Olesk on olnud Soome Kirjanduse Seltsi välisliige ja 2006. aastal Soomluse Liidu (Suomalaisuuden liitto) Viro-Säätiö ("Eesti-Fond") andis talle Aino Kallase nimelise auhinna.[2][3]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tõdede vankuval müüril", Eesti Kirjandusmuuseum 2002, ISBN 9985867378
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- "Isad ja tütred", Looming, 2/2009
- "Menukas kirjanikubiograafia — kogu tõde Mika Waltarist?", Looming, 7/2009
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2006 – Viro-Säätiö Aino Kallase auhind (Soome)
- 2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk
- 1996 – E. V. Ponkala auhind (Soome)
- 1994 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Sirje Oleski abikaasa oli kirjandusteadlane ja endine poliitik Peeter Olesk (1953–2021). Abielupaaril lapsi polnud.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2015. Vaadatud 16. aprillil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=5289&lang=et
- ↑ http://www.kaleva.fi/uutiset/kulttuuri/sirje-olesk-sai-aino-kallas-palkinnon/87372/
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aivar Kull, "Sirje Olesk hoiab kätt kirjanduse pulsil" (raamatu "Tõdede vankuval müüril" arvustus, Tartu Postimees 19. detsember 2002
- Tiit Hennoste, "Kindlate tõdede müüri varjus" (raamatu "Tõdede vankuval müüril" arvustus), Looming 2003, nr 4, lk 626–630
- Aare Pilv, "Ajatu mälestus" (raamatu "Tõdede vankuval müüril" arvustus), Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 310–313
- Rein Veidemann, "Sirje Oleski armastusabielu kirjandusega", Postimees 21. august 2004
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sirje Olesk Eesti biograafilises andmebaasis ISIK