Semjon Novgorodov

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Semjon Novgorodov

Semjon Andrejevitš Novgorodov (jakuudi keeles Семен Андреевич Новгородов; vene keeles Семён Андреевич Новгородов; 13. veebruar (vkj 1. aprill) 1892 Tšuraptša uluss, Jakuudi oblast28. veebruar 1924 Leningrad[1]) oli jakuudi keeleteadlane, jakuudi tähestiku loojaid.

Üliõpilasena uuris ta erinevaid kirjasüsteeme eesmärgiga luua jakuudi kiri. Tema tähelepanu äratas rahvusvaheline foneetiline tähestik. Ta hakkas propageerima ideed, et jakuudi kiri, mis põhines seni kirillitsal, viidaks üle rahvusvahelise foneetilise tähestikule põhinevale tähestikule. 1917. aastal esitas ta enda loodud jakuudi tähestiku, mis 1921. aastal ka ametlikuks tunnistati ja kooliprogrammi kaasati.

Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast reaalkooli lõpetamist Jakutskis 1912. aastal[2] töötas Novgorodov õpetajana Viljuiski neljaklassilises koolis. Kogus jakuudi folkloori ning võttis osa esimese jakuudikeelse kirjandusliku ajakirja Sahha Sangata ("Саха саҥата"; ilmus 1912–1913) loomisest ja avaldas seal oma kirjutisi. 1913. aastal asus ta õppima Keiserliku Peterburi Ülikooli (1914. aastast Keiserlik Petrogradi Ülikool) orientalistika teaduskonnas[2]. 1913. aastal esines ta ettekandega ülevenemaalisel rahvakooli õpetajate kongressil[3]. Ettekande teemaks oli vähemusrahvuste laste õpetamine emakeeles ja jakuudikeelsete õpikute loomise vajadus[3].

Semjon Novgorodovi haud Smolenski kalmistul Peterburis

1916/1917. õppeaasta veetis ta Jakuutias, kus töötas kooliõpetajana. 1917. aasta sügisel jätkas ta õpinguid Petrogradi ülikoolis. 1922. aastal esindas ta koos Maksim Ammossoviga Jakuutiat rahvusasjade rahvakomissariaadis. Ülikooli lõpetas Novgorodov 1923. aastal[3].

1923. aastal sügisel arvati ta Petrogradi ülikooli Lääne ja Idamaade kirjanduste ja keelte võrdleva ajaloo teadusuurimisinstituudi teaduriks. Mõni päev enne oma surma võttis ta vastu Irkutski ülikooli pakkumise asuda sinna õppejõuna tööle.[3]

Vastuseis Novgorodovi tähestiku kasutusele[muuda | muuda lähteteksti]

1917. aastal esitas Novgorodov enda loodud jakuudi tähestiku, mis 1921. aastal ametlikuks tunnistati ja kooliprogrammi kaasati. Sellisele lahendusele seisis vastu grupp jakuudi kultuuritegelasi Aleksei Kulakovskiga eesotsas, kes kaitses kirillitsa baasil loodud jakuudi kirja.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aastal seati Sahhas sisse emakeele päev. Seda tähistatakse Semjon Novgorodovi sünnipäeval 13. veebruaril.[4]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta valdas burjaadi keelt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]