Selge keele liikumine

Selge keele liikumine (ingl plain language movement) on liikumine, mis tegutseb selge keelekasutuse nimel. Liikumise algatasid pärast teist maailmasõda paar vabatahtlikku ühendust ja üksikaktivisti ingliskeelsetes riikides.

Selge keele liikumise üks eesmärke on, et infomüra oleks vähem. Väiksem infomüra aitaks oma tegevust teadlikumalt korraldada.

USAs, Kanadas ja Suurbritannias hakati selge keele põhimõtetele vastavaid dokumente koostama 1970. aastatel. Seega on mõnes riigis tegeletud selge keelega aastakümneid, kuid mõnes riigis alles hakatakse selget keelekasutust teadvustama.

Ajalugu

Enne 1970. aastaid

USA-s on selge keele liikumise ajalugu olnud pikk ja kirju, selle eesmärk oli muuta valitsuse dokumendid selgemaks. Pärast II maailmasõda edendasid föderaaltöötajad, näiteks Jim Minor, selget keelt valitsuse dokumentides.^[1]

1970. aastad

Selge keele liikumine elavnes 1970. aastatel, kui föderaalvalitsus julgustas määruse kirjutajaid olema vähem bürokraatlik. President Richard Nixon andis sellele hoogu, kui määras, et föderaalregister peab olema kirjutatud tavainimesele arusaadavas keeles.

1977. aastal kehtestas Föderaalne Tekstide Komisjon avaliku sagedusala raadiotele reeglid, mis olid kirjutatud lühikeste küsimuste ja vastustena isikuliste asesõnade ja selgete juhistega. Need õigusaktid olid ilmselt esimesed, mis ilmusid täielikult selges keeles. Avaliku sagedusala raadiod järgisid neid reegleid.

1978. aastal innustas president Jimmy Carter valitsuse õigusakte selgemini kirjutama. Ka dokumendikujunduse algatuses aidati paljudel kirjutada selges keeles õigusakte. Algatuse juurde kuuluv raamat "Juhised dokumentide kujundajatele" oli valitsusele abiks veel aastaid.^[1]

1980. aastad

Tänu president Ronald Reaganile tegi valitsus 1980. aastatel selge keelega ajutiselt edusamme. Asutused otsustasid, kas selge keel on nende peamine eesmärk. Näiteks Social Security Administration (SSA) püstitas peaeesmärgi edastada tekste lugejatele selgemalt ja toimetas teated selgesse keelde. Advokaatidele pakkus see huvi ja nad hakkasid veenduma selge keele kasulikkuses. Professor Joseph Kimble Thomas Cooley Õiguskoolist sai selge keele liikumise eestkõnelejaks. Ta on sel teemal ka artikleid avaldanud.^[1]

1990. aastad

Selge keele liikumise organisatsioon PLAIN aitas 1998. aastal rakendada presidendi märkeid.
President Bill Clinton hoogustas 1998. aastal memorandumit, millega valitsuse kirjutised pidid saama selgekeelseks.
President Clinton allkirjastas kaks täidesaatvat käsku: 1993. aastal E.O. 12866 ja 1996. aastal E.O. 12988.
Asepresident Al Gore uskus, et selge keele kasutus tugevdab rahva usaldust valitsuse vastu. Ta hakkas iga kuu andma auhindu föderaaltöötajatele, kes võtsid ette bürokraatlikud tekstid ja muutsid need selgekeelseks, et ka rahvas neist aru saaks.^[1]

2000. aastad

Paljudel asutustel olid tugevad ja aktiivsed selge keele programmid.
USA valitsusametnik Arthur Levitt oli selge keele eestkõneleja, kes sai aru, kui määrava tähtsusega on selge keel finantsdokumentides.
The Federal Emergency Management Agency (FEMA) andis teada: selge keel on vajalik lugejate ohutuse huvides.^[1]

2010. aastad

President Barack Obama allkirjastas 13. oktoobril 2010 selges keeles kirjutamise akti.
The Office of Management and Budget (OMB) algatas 28. mail 2010 elektrooniliste loetelude parandamise.
President Obama andis 18. jaanuaril 2011 välja täidesaatva käsu 13563, millega reguleeriv süsteem peab kindlustama, et õigusaktidele pääseb ligi, need on järjepidevad, selges keeles ning nendest on lihtne aru saada.
OMB algatas viimase selge keele kirjutamise akti 13. aprillil 2011.^[1]

Selge keelekasutuse eest seisev ühendus Clarity

Clarity on juristide algatusel asutatud rahvusvaheline juristide, keeleinimeste ja ametnike vabatahtlik ühendus, mis loodi 1983. aastal Inglismaal Rugby linnas. Clarity eesmärk on propageerida selget keelekasutust seadusloomes, vältida keerukat juriidilist keelt ja muuta vananenud keeletavasid. Clarityl on üle 1000 liikme enam kui 50 riigis, näiteks Rootsis (liikmeid 22), Soomes (liikmeid seitse) ja Eestis (liikmeid kaks). Organisatsioon annab välja ajakirja Clarity ning korraldab üle aasta rahvusvahelisi konverentse.^[2]^[3]

Selge keelekasutuse nimel tegutsevad veel näiteks Plain Language Association InterNational PLAIN (rahvusvaheline, loodud Kanadas), Center for Plain Language (loodud USAs), Plain English Plus (loodud Austraalias), Association of Swedish Language Consultants (loodud Rootsis) ja Português Claro (loodud Portugalis).^[2]

Selge keele rakendamise eeskujud maailmas

Rootsi

Selge keele liikumine algas 1960. aastate keskpaigas. Seadusloome juriidiliselt kõrge taseme ja selge keele tagab justiitsministeeriumis eelnõude läbivaatamise talitus. Ühtki eelnõu ei võeta vastu selle talituse nõusolekuta.^[3]

Holland

Hollandi firma BureauTaal koostas Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhjal keeletaseme hindamise programmi Texamen, sest selgus, et pooled hollandlased ei saanud põhiseaduse tekstist aru. Programmiga hinnatakse Hollandi põhiseadust konkreetsete tunnuste järgi (nt sõnasagedus, lausete pikkus, umbisikuline tegumood). Keeletaseme hindamise meetod aitas märgatavalt suurendada põhiseaduse tekstist arusaajate hulka (95%ni).^[3]

Belgia

2010. aasta lõpus algatasid Belgia Katholieke Hogeschooli õppejõud rahvusvahelise projekti "Selge keel", mille eesmärk on koostada selge keelekasutuse ja infodisaini õppekava ning rakendada seda esialgu kolmes Euroopa ülikoolis (Belgias, Portugalis ja Austrias) üheaastase diplomiõppe kursusena. Projekti "Selge keel" rahastust taotletakse Euroopa Komisjoni pidevõppe programmist. Töörühmas osaleb ka Eesti Keele Instituudi eurokeelehoolde üksus.^[2]

USA

2010. aastal võeti vastu selge kirjutamise seadus. See kohustab valitsusasutusi kirjutama selges keeles ja korraldama ametnikele sellekohaseid koolitusi.^[3]

Portugal

Valitsus tellis koostöös ettevõtjate, kultuuriametnike, juristide ja ametiühingutega mitmeosalise programmi "Simplegis".^[3]

Lõuna-Aafrika Vabariik

2008. aastal võeti vastu uus tarbijakaitseseadus, milles seisab, et tarbijakaitse juurde käib ka selge keelekasutus. Igasugune tarbijale mõeldud dokument peab olema koostatud nii, et keskmine tarbija mõistaks liigse pingutuseta selle sisu.^[3]

Rahvusvaheline selge keele konverents Eestis

2013. aastal toimus Euroopa keeltepäeva tähistamiseks esimest korda Eestis rahvusvaheline selge keele konverents, mille eesmärk oli muuta praegust mõtteviisi ning tõmmata tähelepanu eesti õigus- ja halduskeele olukorrale. Probleem on, et ametlikud dokumendid koosnevad pikkadest keeruka ülesehitusega lausetest, arusaamatutest väljenditest ja võõrsõnadest. Haldusasutuste koostatud dokumendid peaksid olema aga loomulikud ja vastama lugeja vajadustele. Selle saavutamiseks leiti, et alustada tuleb õiguskeelest. Kui seadused on kirjutatud selges keeles, avaldab see head mõju kõikide haldusdokumentide keelekasutusele. Sel juhul saab ka nende lugeja tekstist kohe aru ning see omakorda säästab aega, vähendab halduskoormust ja -kulu ning parandab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste mainet.^[3]^[4]

Konverentsi korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituut ja Eesti Keeletoimetajate Liit.^[4]

Vaata ka

Viited

1 2 3 4 5 6 "History and timeline".
1 2 3 Katrin Hallik (2011). "Selge keele liikumisest maailmas" (PDF). Õiguskeel. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2017.
1 2 3 4 5 6 7 "Selge see, et selge keel". Sirp. 2013.
1 2 "Eesti esimene selge keele konverents".

[:0-1] 1 2 3 4 5 6 "History and timeline".

[:1-2] 1 2 3 Katrin Hallik (2011). "Selge keele liikumisest maailmas" (PDF). Õiguskeel. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. juuli 2017.

[:2-3] 1 2 3 4 5 6 7 "Selge see, et selge keel". Sirp. 2013.

[:3-4] 1 2 "Eesti esimene selge keele konverents".

[1]

[2]

[3]

[4]