Selge keele liikumine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Selge keele liikumine (ingl plain language movement) on liikumine, mis tegeleb aktiivselt selge keelekasutuse nimel. Liikumise algatasid paar vabatahtlikku ühendust ja üksikaktivisti ingliskeelsetes riikides pärast II maailmasõda.

Selge keele liikumise üks eesmärke on, et infomüra oleks vähem. Väiksem infomüra aitaks oma tegevust teadlikumalt korraldada.

USAs, Kanadas ja Ühendkuningriigis hakati selge keele põhimõtetele vastavaid dokumente koostama 1970. aastatel. Seega on mõnes riigis tegeletud selge keelega aastakümneid, kuid mõnes riigis alles hakatakse selget keelekasutust teadvustama.

Selge keel[muuda | muuda lähteteksti]

Selge keel on lihtsa vormiga keel, kust on ebavajalik info eemaldatud ja mis on niiviisi arusaadavaks muudetud kõigile ühiskonna liikmetele. Siiski ei ole selge keel lihtsustatud keel. Arusaadava selge keele puhul peab sõnumi täpselt läbi mõtlema ja hoolikalt lihvima. Peale arusaadavuse peab teksti ülesehitus olema selge ja loogiline ning selgust peab toetama ka teksti visuaalne külg.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 1970ndaid[muuda | muuda lähteteksti]

USAs on selge keele liikumise ajalugu olnud pikk ja kirju, eesmärgiga muuta valitsuse dokumendid selgemaks. Pärast II maailmasõda edendasid föderaaltöötajad, näiteks Jim Minor, selget keelt valitsuse dokumentides.[2]

1970ndad[muuda | muuda lähteteksti]

Selge keele liikumine elavnes 1970. aastatel, kui föderaalvalitsus julgustas määruse kirjutajaid olema vähem bürokraatlik. President Richard Nixon andis sellele hoogu, kui määras, et föderaalregister peab olema kirjutatud tavainimesele arusaadavas keeles.

1977. aastal kehtestas Föderaalne Tekstide Komisjon avaliku sagedusala raadiotele reeglid, mis olid kirjutatud lühikeste küsimuste ja vastustena isikuliste asesõnadega ja selgete juhistega. Need õigusaktid olid ilmselt esimesed, mis ilmusid täielikult selges keeles. Avaliku sagedusala raadiod järgisid neid reegleid.

1978. aastal innustas president James Earl Carter valitsuse õigusakte selgemini kirjutama. Ka dokumendikujunduse algatuses aidati paljudel kirjutada selges keeles õigusakte. Algatuse raamat "Juhised dokumentide kujundajatele" oli valitsusele abiks veel aastaid.[2]

1980ndad[muuda | muuda lähteteksti]

Tänu president Ronald Reaganile tegi valitsus 1980ndatel selge keelega ajutiselt edusamme. Asutused otsustasid, kas selge keel on nende peamine eesmärk. Näiteks Social Security Administration (SSA) püstitas peaeesmärgi edastada tekste lugejatele selgemalt ja toimetas teateid selgesse keelde. Advokaatidele pakkus see huvi ja nad hakkaksid veenduma selge keele kasulikkuses. Professor Joseph Kimble Thomas Cooley Õiguskoolist sai selge keele liikumise aktiivseks eestkõnelejaks. Ta on sel teemal ka artikleid avaldanud.[2]

1990ndad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Selge keele liikumise organisatsioon PLAIN aitas 1998. aastal rakendada presidendi märkeid.
  • President Bill Clinton hoogustas 1998. aastal memorandumit, millega pidid valitsuse kirjutised saama selgekeelseks.
  • President Clinton allkirjastas kaks täidesaatvat käsku:1 993. aastal E.O. 12866 ja 1996. aastal E.O. 12988.
  • Asepresident Al Gore uskus, et selge keele kasutus tugevdab rahva usaldust valitsuse vastu. Ta hakkas iga kuu andma auhindu föderaaltöötajatele, kes võtsid ette bürokraatlikud tekstid ja muutsid need selgekeelseks, et ka rahvas neist aru saaks.[2]

2000ndad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Paljudel asutustel olid tugevad ja aktiivsed selge keele programmid.
  • USA valitsusametnik Arthur Levitt oli selge keele eestkõneleja, kes sai aru, kui määrava tähtsusega on selge keel finantsdokumentides.
  • The Federal Emergency Management Agency (FEMA) andis hoiatuse: selge keel on vajalik lugejate ohutuse jaoks.[2]

2010ndad[muuda | muuda lähteteksti]

  • President Barack Obama allkirjastas selges keeles kirjutamise akti 13. oktoobril 2010.
  • The Office of Management and Budget (OMB) algatas elektrooniliste loetelude parandamise 28. mail 2010.
  • President Obama andis 18. jaanuaril 2011 välja täidesaatva käsu 13563, millega peab reguleeriv süsteem kindlustama, et õigusaktidele pääseb ligi, need on järjepidevad, selges keeles ning nendest on lihtne aru saada.
  • OMB andis algatas viimase selge keele kirjutamise akti 13. aprillil 2011.[2]

Selge keelekasutuse eest seisev ühendus Clarity[muuda | muuda lähteteksti]

Clarity on rahvusvaheline juristidest, keeleinimestest ja ametnikest koosnev juristide algatusel asutatud vabatahtlik ühendus, mis loodi 1983. aastal Inglismaal Rugby linnas. Clarity eesmärk on propageerida selget keelekasutust seadusloomes, vältida keerukat juriidilist keelt ja muuta vananenud keeletavasid. Clarityl on üle 1000 liikme enam kui 50 riigis, näiteks Rootsis (liikmeid 22), Soomes (liikmeid 7) ja Eestis (liikmeid 2). Organisatsioon annab välja ajakirja Clarity ning korraldab üle aasta rahvusvahelisi konverentse.[1][3]

Selge keelekasutuse nimel tegutsevad aktiivselt veel näiteks Plain Language Association InterNational PLAIN (rahvusvaheline, loodud Kanadas), Center for Plain Language (loodud USAs), Plain English Plus (loodud Austraalias), Association of Swedish Language Consultants (loodud Rootsis) ja Português Claro (loodud Portugalis).[1]

Selge keele rakendamise eeskujud maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi[muuda | muuda lähteteksti]

Selge keele liikumine algas 1960. aastate keskpaigas. Seadusloome juriidiliselt kõrge taseme ja selge keele tagab justiitsministeeriumis eelnõude läbivaatamise talitus. Ühtki eelnõu ei võeta vastu selle talituse nõusolekuta.[3]

Holland[muuda | muuda lähteteksti]

Hollandi firma BureauTaal koostas Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhjal keeletaseme hindamise programmi Texamen, sest selgus, et põhiseaduse tekstist ei saanud pooled hollandlased aru. Programmiga hinnatakse Hollandi põhiseadust konkreetsete tunnuste järgi (nt sõnasagedus, lausete pikkus, umbisikuline tegumood). Keeletaseme hindamise meetod aitas märgatavalt suurendada põhiseaduse tekstist arusaajate hulka (95%ni).[3]

Belgia[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aasta lõpus algatasid Belgia Katholieke Hogeschooli õppejõud rahvusvahelise projekti "Selge keel", mille eesmärk on koostada selge keelekasutuse ja infodisaini õppekava ning rakendada seda esialgu kolmes Euroopa ülikoolis (Belgias, Portugalis ja Austrias) üheaastase diplomiõppe kursusena. Projekti "Selge keel" rahastust taotletakse Euroopa Komisjoni pidevõppe programmist. Töörühmas osaleb ka Eesti Keele Instituudi eurokeelehoolde üksus.[1]

USA[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal võeti vastu selge kirjutamise seadus. See kohustab valitsusasutusi kirjutama selges keeles ja korraldama ametnikele sellekohaseid koolitusi.[3]

Portugal[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsus tellis mitmeosalise programmi "Simplegis" koostöös ettevõtjate, kultuuriametnike, juristide ja ametiühingutega.[3]

Lõuna-Aafrika Vabariik[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal võeti vastu uus tarbijakaitseseadus, milles seisab, et tarbijakaitse juurde käib ka selge keelekasutus. Igasugune tarbijale mõeldud dokument peab olema koostatud nii, et keskmine tarbija mõistaks liigse pingutuseta selle sisu.[3]

Rahvusvaheline selge keele konverents Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal toimus Euroopa keeltepäeva tähistamiseks esimest korda Eestis rahvusvaheline selge keele konverents, mille eesmärk oli muuta praegust mõtteviisi ning tõmmata tähelepanu eesti õigus- ja halduskeele olukorrale. Ametlikud dokumendid koosnevad pikkadest keeruka ülesehitusega lausetest, arusaamatutest väljenditest ja võõrsõnadest. Haldusasutuste koostatud dokumendid peaksid olema aga loomulikud ja vastama lugejate vajadustele. Selle saavutamiseks leiti, et alustada tuleb õiguskeelest. Kui seadused on kirjutatud selges keeles, avaldab see head mõju kõikide haldusdokumentide keelekasutustele. Sel juhul saab ka nende lugeja tekstist kohe aru ning see omakorda säästab aega, vähendab halduskoormust ja -kulu ning parandab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste mainet.[3][4]

Konverentsi korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituut ja Eesti Keeletoimetajate Liit.[4]

Soovitusi selges keeles kirjutamiseks[muuda | muuda lähteteksti]

Selge sõnumiga teksti koostades tuleks meeles pidada järgnevaid punkte.

Lugejad ja eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Alusta sellest, mida tahad oma tekstiga saavutada. Kui see õnnestub, siis mis edasi saab? Kuidas seda määrata? Mõtle, kes on su publik – nende vanus, amet, haridus ja oskused. Millist teavet nad võivad juba teada ja mida nad veel vajaksid? Mida tahavad nemad saavutada sinu teksti lugedes? Selline viis oma publiku hindamiseks aitab valida parimad keele- ja kavandielemendid.[5]

Ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Selleks, et oma tekst õigest üles ehitada, küsi endalt, milline on peamine ülesehitus, mida seda tüüpi tekstide puhul kasutatakse. Millise ülesehitusega on lugejad harjunud? Milline järjekord on lugejate jaoks loogilisem ja lihtsamini jälgitav? Näiteks menetluses on parem kasutada kronoloogilist järjekorda. Pikem aruanne on aga mõttekas üles ehitada peatükkidena.[5]

Visuaalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Teksti visuaalne välimus on sama oluline kui ülesehitus ja keel. Mõni oluline asi, mille üle mõelda, on paigutus, teksti visuaalne teostus ehk tüpograafia ja informatsiooni graafika. Veendu, et teksti paigutades oleks palju ruumi, see aitab eraldada eri tekstiosi. Kasuta tähendusrikkaid pealkirju, mis aitavad lugejatel tekstist aru saada, ning vali kirjastiil ja suurus, mida on lihtne lugeda. Tee kindlaks, et tekst ja taust erinevad teineteisest piisavalt ning ridade ja lõikude vahe oleks vähemalt sama suur kui kiri. Selleks, et informatsiooni kaasahaarvalt esitada, lisa tabeleid, diagramme, fotosid ja graafikuid.[5]

Väljendusviis[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpuks mõtle sõnastuse peale. Mõni meetod oleneb keelest, kuid peamised on:

  • sõnakasutus: kasuta kõige lihtsamaid sõnu, mis annavad edasi sama tähenduse,
  • släng: väldi slängi kasutamist, kui sinu lugejad ei ole just sellega harjunud
  • laused: lausete pikkus võiks olla keskmiselt 15–20 sõna.

Kui oled oma teksti selges keeles valmis saanud, siis viimane samm on üle vaadata, kas ka sinu publik sellest aru saab.[5]

Hinnang[muuda | muuda lähteteksti]

Enne teksti saatmist vaata alati üle, kas see on hästi õnnestunud tekst. Siin võib vahel olla vaja teksti toimetada või võib lasta kellelgi teisel see üle vaadata. Kui võimalik, katseta mõne lugeja peal. See ei pruugi alati vajalik või efektiivne olla, kuid see on väga oluline tekstide puhul, millel on suur lugejaskond.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Katrin Hallik (2011). "Selge keele liikumisest maailmas" (PDF). Õiguskeel.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "History and timeline".
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 "Selge see, et selge keel". Sirp. 2013.
  4. 4,0 4,1 "Eesti esimene selge keele konverents".
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "What is plain language?".