Saži Umalatova

Saži Umalatova (2019)

Saži Umalatova (vene Сажи Зайндиновна Умалатова; 3. august 1953 Almatõ oblast, Kasahhi NSV) on tšetšeeni rahvusest Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik.

Saži Umalatova sündis Kasahhi NSV-s väljasaadetud tšetšeenide perekonnas, 1957. aastal pöördusid nad Tšetšeeni-Inguši ANSV-sse tagasi. 1969. aastal asus ta tööle Groznõi masinaehitustehasesse "Krasnõi Molot", kuhu jäi kuni 1989. aastani. 1971. aastal valiti Umalatova Groznõi linna rajooninõukogu saadikuks. 1973. aastal lõpetas ta naftatehnikumi ja Rostovi kõrgema parteikooli ning valiti Groznõi linnanõukogu saadikuks. Hiljem lõpetas ta Moskva Kõrgema Juriidilise Akadeemia. Kaks korda valiti Umalatova Tšetšeeni-Inguši ANSV Ülemnõukogu saadikuks, ta oli Ülemnõukogu Presiidiumi liige.

Aastatel 1978–1992 kuulus Saži Umalatova Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse, ta oli 1981. aastal NLKP XXVI Kongressi delegaat. 1984. aastal valiti ta NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuks. Aastatel 1989–1991 oli ta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi liige. Ta oli Nõukogude Liidu säilitamise idee aktiivne pooldaja. 1990. aastal nõudis ta Mihhail Gorbatšovi tagasiastumist Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt, 1991. aastal vastustas ta Boriss Jeltsini valimist Vene Föderatsiooni presidendiks.

1992. aastal osales ta osade endiste NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikute koosolekul, kes nimetasid ennast "Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Erakorraliseks VI Kongressiks". Saži Umalatova valiti "Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi Presiidiumi" esimeheks. Venemaa seaduste kohaselt olid need institutsioonid ebaseaduslikud.

1993. aasta septembris ja oktoobri algul toetas Umalatova Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu, ta osales ka Valge maja kaitsel. Seejärel ühines ta mõneks ajaks radikaalsete vasakpoolsete liikumistega, ta oli üks Rahvusliku Päästmise Rinde liidreid ja Rahva Vastupanu Liidu juht.

1995. aastal asutas ta valimisbloki "Meie tulevik", mida Venemaa Keskvalimiskomisjon ei registreerinud, tuues põhjuseks kehtetud allkirjad. 1996. aastal rajas ta Venemaa Rahu ja Ühtsuse Poliitilise Partei, mis osales 1999. ja 2003. aastal Venemaa Riigiduuma valimistel. 2007. aasta oktoobris keeldus Vene Keskvalimiskomisjon partei nimekirja registreerimast.

Saži Umalatova on Ülevenemaalise Ühiskondliku Liikumise Venemaa Föderatsiooni Presidendi Poliitika Toetuseks president.

2022. aasta märtsis kirjutas ta alla pöördumisele Venemaa Ukrainasse sissetungi toetuseks.

Isiklikku

Saži Umalatova on abielus Said Umalatoviga, neil on tütar.