1961. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised
 | |
|
| |
| Registreeritud valijaid | 37 440 715 |
|---|---|
| Osavõtt | 87,74% |
|
| |
 Valimistulemused piirkonniti | |
 Valimiste tulemusel moodustatud Liidupäeva IV koosseis | |
Lääne-Saksamaa 1961. aasta parlamendivalimised on 17. septembril 1961 toimunud Lääne-Saksamaa valimised, kus valiti Bundestagi 4. koosseis. Valimiste eel oli võimul Konrad Adenaueri juhitud CDU-CSU üheparteivalitsus. Valimised võitis uuesti CDU-CSU, kuid partei kaotas parlamendis absoluutenamuse ja pidi moodustama koalitsioonivalitsuse Vaba Demokraatliku Parteiga.
Valimiste eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
1957. aasta valimiste järel moodustas CDU-CSU koalitsioonivalitsuse Saksa Parteiga, kuid 1960. aastal liitusid Saksa Partei kaks ministrit Kristlik-Demokraatliku Liiduga ja 1961. aasta valimisteni jätkas Konrad Adenaueri juhitud CDU-CSU üheparteivalitsus.
CDU-CSU kantslerikandidaadiks 1961. aasta valimistel oli jätkuvalt Konrad Adenauer. SPD kantslerikandidaat ei olnud esimest korda parteijuht (Erich Ollenhauer), selleks oli Lääne-Berliini linnapea Willy Brandt.
Päevakajaliseks teemaks oli kuu aega tagasi 13. augustil Berliini müüri kerkimine, mistõttu kogus Willy Brandt rohkem sümpaatiat. Samas Adenauerit kritiseeriti, et ta reageeris müüri kerkimisele liiga kõhklevalt ja külastas Lääne-Berliini alles 22. augustil 1961, samas USA asepresident Lyndon B. Johnson oli seda teinud juba 19. augustil. Adenauer pidi kaitsma CDU-CSU absoluutenamust, kuid tema kõrge ea (85) ja 12-aastase ametiaja tõttu oli kaheldav, kas ta peaks jääma ametisse neljandaks ametiajaks. FDP loosungiks oligi "Mit der CDU, aber ohne Adenauer" (Koos CDUga, kuid ilma Adenauerita).
SPD oli 13.-15. novembril 1959 Bad Godesbergis (tänapäeval Bonni linna osa) toimunud parteikonverentsil võtnud vastu uue Godesbergi Programmi, millega loobuti marksistlikest ideedest nagu ajalooline materialism, klassivõitlus, sotsialistlik revolutsioon, plaanimajandus ja natsionaliseerimine, suund võeti antikapitalismilt kapitalismi reformimisele ja liberaalsele sotsialismile - humanismil põhinevale eetilisele sotsialismile. Lisaks loobuti valimiste eel vastuseisust Saksamaa taasrelvastamisele ja NATOle.
Valimised[muuda | muuda lähteteksti]
Valimiste ajal oli Lääne-Saksamaal kokku 37 440 715 hääleõiguslikku inimest. Valimas käis kokku 32 849 624 inimest ehk 87.74% valijaskonnast.
| Partei[1] | Valimisnimekirja hääled | % | Kohad | Ühemandaadilised hääled | % | Kohad | Kokku kohti | Võrreldes eelmisega | Lääne-Berliini delegaadid | ||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Eesti keeles | Saksa keeles | Lühend | |||||||||
| Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei | Sozialdemokratische Partei Deutschlands | SPD | 11 427 355 | 36.22 | 99 | 11 672 057 | 36.47 | 91 | 190 | +22 | 13 |
| Kristlik-Demokraatlik Liit | Christlich Demokratische Union | CDU | 11 283 901 | 35.76 | 78 | 11 622 995 | 36.32 | 114 | 192 | -23 | 9 |
| Vaba Demokraatlik Partei | Freie Demokratische Partei | FDP | 4 028 766 | 12.77 | 67 | 3 866 269 | 12.08 | 0 | 67 | +26 | |
| Kristlik-Sotsiaalne Liit | Christlich-Soziale Union in Bayern | CSU | 3 014 471 | 9.55 | 8 | 3 104 742 | 9.70 | 42 | 50 | -5 | |
| Ülesaksamaaline Partei | Gesamtdeutsche Partei | GDP | 870 756 | 2.76 | 0 | 859 290 | 2.68 | 0 | 0 | -17 | |
| Muud | 925 652 | 2.94 | 0 | 879 113 | 2.75 | 0 | 0 | ||||
| Kokku kehtivaid sedeleid | 31 550 901 | 100 | 252 | 32 004 466 | 100 | 247 | 499 | +2 | 22 | ||
| Kehtetuid sedeleid | 1 298 723 | 3.95 | 845 158 | 2.57 | |||||||
Liidumaade kaupa jagunesid kohad järgmiselt:
| Liidumaa | Kokku | CDU/CSU | SPD |
|---|---|---|---|
| Baden-Württemberg | 33 | 27 | 6 |
| Baieri | 47 | 42 | 5 |
| Bremen | 3 | 3 | |
| Hamburg | 8 | 8 | |
| Hessen | 22 | 3 | 19 |
| Alam-Saksi | 34 | 15 | 19 |
| Põhja-Rein-Vestfaal | 66 | 41 | 25 |
| Reinimaa-Pfalz | 15 | 10 | 5 |
| Saarimaa | 5 | 5 | |
| Schleswig-Holstein | 14 | 13 | 1 |
| Kokku | 247 | 156 | 91 |
| Liidumaa | Kokku | SPD | CDU/CSU | FDP |
|---|---|---|---|---|
| Baden-Württemberg | 33 | 16 | 5 | 12 |
| Baieri | 39 | 23 | 8 | 8 |
| Bremen | 2 | 1 | 1 | |
| Hamburg | 10 | 1 | 6 | 3 |
| Hessen | 23 | 2 | 14 | 7 |
| Alam-Saksi | 26 | 6 | 11 | 9 |
| Põhja-Rein-Vestfaal | 89 | 35 | 35 | 19 |
| Reinimaa-Pfalz | 16 | 6 | 6 | 4 |
| Saarimaa | 4 | 3 | 1 | |
| Schleswig-Holstein | 10 | 7 | 3 | |
| Kokku | 252 | 99 | 86 | 67 |
Valimiste tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
CDU-CSU kaotas absoluutenamuse, kuid moodustas koalitsiooni FDPga. Vastaselt valimiseelsele maksiimile valis FDP 7. novembril Adenaueri uuesti kantsleriks, olles saavutanud nõudmise, et Adenauer samal ametiajal ametist lahkub.[4] Alates nendest valimistest sai alguse CDU-CSU, SPD ja FDP 22 aastat kestev triopol - peale nende kolme ei pääsenud Liidupäeva ükski teine partei.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Bundestag election 1965 - The Federal Returning Officer". www.bundeswahlleiter.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
- ↑ "Deutscher Bundestag seit 1949 - Wahl zum 4. Bundestag am 17.09.1961". www.wahlen-in-deutschland.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
- ↑ "Bundestagswahl 1961 - Zweitstimmen und Sitze in den Bundesländern". www.election.de. Vaadatud 1. märtsil 2023.
- ↑ deutschlandfunk.de. "Kanzler auf Abruf". Deutschlandfunk (saksa). Vaadatud 1. märtsil 2023.