Saaremaa asehaldurite loend

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Selles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid alates Taani võimuperioodist XVI sajandil kuni XX sajandi alguseni.

Taani aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saaremaa asehaldur#Taani aeg

Pärast Saare-Lääne piiskopkonna ostmist loovutas Taani kuningas Frederik II selle oma vennale Magnusele. Haldusvõimu teostamiseks seati ametisse asehaldur. 1572. aastal allutati Saaremaa otseselt kuningavõimule. Selline korraldus kehtis kuni 1645. aastani, mil Saarema liidendati Brömsebro rahu alusel Rootsiga.

Saaremaa asehaldurid 1560−1645[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaeg Nimi Märkused
1560−1563 Dietrich von Behr (u 1505−1575)
1562−1574 Heinrich von Lüdinghausen gen. Wulff (enne 1510−1574) Endine Maasilinna foogt, Ida-Saaremaa asehaldur
1563−1567 Christoffer Valkendorf (1525−1601)
1574−1576 Claus von Ungern (u 1540−1577)
1576−1579 Johann von Uexküll (suri 1583)
1579
Vincents Jensen Juel (u 1530−1579)
1579−1584 Jürgen von Fahrensbach (1551−1602)
1584−1589 Matthias Budde (u 1553−1591)
1589−1594 Johann Schwalbe (Swabe) (suri 1594)
1594−1612 Claus Maltesen Sehested (1558−1612)
1612−1613 Niels Mogensen Krag (1574−1650)
1613−1622 Jacob Lavesen Beck (1570−1622)
1622−1634 Frederik Frandsen Rantzau (1590−1645)
1634−1643 Anders Bille (1600−1657)
1643−1645 Ebbe Ulfeldt (1616−1682)

Rootsi aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saaremaa kuberner#Rootsi aeg
Next.svg Pikemalt artiklis Saaremaa maapealik#Rootsi aeg

Pärast Saaremaa Rootsiga liidendamist (1645) allutati see esialgu Riia kubernerile, kuid juba samal aastal nimetati ametisse kuberner. XVII sajandi lõpul asendati kuberneri ametikoht maapealiku institutsiooniga, mis jäi kehtima kuni 1710. aastani.

Saaremaa kubernerid 1645−1690[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaeg Nimi Auaste Märkused
1645−1648 Anders Hästehufvud (1577−1657) viitseadmiral
1648−1654 Johan Utter (1605−1654) ooberstleitnant Nimetatud ka asehalduriks[1]
1654−1660 vabahärra Reinhold Liwe (1621−1665) ooberstleitnant Ühtlasi Kuressaare komandant
1660−1676 vabahärra Carl Sparre (1627−1701) ooberst (a-st 1664 kindralmajor, a-st 1668 kindralleitnant, a-st 1675 kindral)
1676−1678 Carl Siöblad (1611−1696) suurtükiväekindral
1678−1687 Georg (Jürgen) von der Osten gen. Sacken (1617−1690)
1687−1689 vabahärra Carl Siöblad (1611−1696) suurtükiväekindral 2. ametiaeg
1689−1690 Georg (Jürgen) von der Osten gen. Sacken (1617−1690) 2. ametiaeg

Saaremaa maapealikud 1689−1710[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaeg Nimi Auaste Märkused
1689−1690 Lars Eldstierna (suri 1701)[2] kammernõunik
1690−1701 vabahärra Peter Örneklou (1631−1701) ooberst
1701−1710 Engelbrecht Mannerburg (1639−1719) Lahkus Saaremaalt 1710

Saaremaa viitsemaapealikud 1689−1710[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaeg Nimi Auaste Märkused
1689−1690 Matthias von Stackelberg (1631−1704) ooberstleitnant Ühtlasi Kuressaare komandant
1691−1701 Engelbrecht Mannerburg (1639−1719)

Vene aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saaremaa maapealik#Vene aeg
Next.svg Pikemalt artiklis Saaremaa asehaldur#Vene aeg

Venemaa võimu kehtestamise järgselt allutati Saaremaa Riia kindralkubernerile. 1731. aastal taastati aga Rootsi-aegne korraldus: Saaremaale anti ainsa kreisina iseseisva provintsi staatus ja nimetati ametisse maavalitsus, mille eesotsas oli maapealik. See korraldus kaotati 1765. aastal ja kogu haldusvõim anti esialgu kolmeliikmelise revisjonikomisjoni kätte. 1768. aastal seati sisse asehalduri ametikoht, kes allutati Riia kindralkubernerile.[3] 1783. aastal liidendati Saaremaa üheksanda maakonnana Riia kubermangu koosseisu.[4]

Saaremaa maapealikud 1731−1765[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaeg Nimi
1731−17.... Friedrich Johann von Lode (1683−enne 1753)
17....−17.... Niclas von Krämer (Kraemer) (1693−1739)
17....−1740 Christian Friedrich von Poll (1672−1748)
1740−1746 vabahärra Erich Johann von Vietinghoff (1699–1761)
1746−1753 Heinrich Johann Tunzelmann Edler von Adlerflug (1695–1759)
1753−1757 Johann Matthias von Kroock (1714−1766)
1757−1765 Lorenz Johann von Folckern (1717−1775)

Saaremaa revisjonikomisjon 1765−1768[3][muuda | muuda lähteteksti]

Liikmed Amet
Fabian Adam von Stackelberg (1708−1767) Riia peamajandusdirektor
Karl Adolph von Poll (1718−1796) Saaremaa maakohtunik
Andreas Hoffmann Liivimaa kameriir

Saaremaa asehaldurid 1768−1783[5][6][muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaeg Nimi Auaste
1768−1775 Otto Friedrich von Helmersen (1728−1785) polkovnik
1775−1776 Carl Gustav von Kallmann (suri enne 1780)
1776−1779 Karl Theodor von Krüdener (1740−1779) porutšik
1779−1783 Fabian Reinhold von Schlichting (u 1721−1788) 2. järgu major

Saksa okupatsioon 1917−1918[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Saaremaa kuberner#Saksa okupatsioon 1917−1918

Pärast Lääne-Eesti saarte okupeerimist 1917. aastal seadsid Saksamaa okupatsioonivõimud sisse tsiviilvalitsuse, mille eesotsas oli kuberner.[7] Viimasele allutati ka Muhu ja Hiiumaa.

Saaremaa kubernerid 1917−1918[muuda | muuda lähteteksti]

Ametiaeg Pilt Nimi Auaste
1917−1918 AdolfVonSeckendorff.jpg vabahärra Franz Adolf von Seckendorff (1857−1941) jalaväekindral
1918
Generaal William Balck.jpg Konrad Friedrich August Henry William Balck (1858−1924) kindralleitnant

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Johan Utteri eluloolised andmed saidil adelsvapen.com.
  2. Lars Eldstierna eluloolised andmed saidil adelsvapen.com.
  3. 3,0 3,1 Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 39.
  4. Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000, lk 40.
  5. Buxhöwden, Baron Peter Wilhelm von. Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell. Riga - Leipzig: Verlag von Edmund Götschel, 1838, lk 202, 204, 205, 209.
  6. Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 14, 15.
  7. Arbusow, Leonid. Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands. Riga: Verlag von Jonck und Poliewsky, 1918, lk 331.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arbusow, Leonid. Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands. Riga: Verlag von Jonck und Poliewsky, 1918. Lk 331 [1].
  • Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851. Lk 6-7, 14, 15.
  • Buxhöwden, Baron Peter Wilhelm von. Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell. Riga - Leipzig: Verlag von Edmund Götschel, 1838.
  • Laur, Mati. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710−1783). Tartu: Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, 2000.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]