Sīkrags

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sīkrags

liivi Sīkrõg
läti Sīkrags

Elanikke: 13 (2018)[1]

Koordinaadid: 57° 40′ N, 22° 14′ E
Sīkrags (Läti)
Sīkrags

Sīkrags (ka Sīkragciems, liivi keeles Sīkrõg) on küla Kuramaal Lätis. Küla asub Dundaga piirkonnas ja Kolka vallas.

Küla on esmakordselt mainitud aastal 1387. XVI sajandi teisel poolel oli küla Piltene piiskopilinnuse valduses. Toona oli seal 18 talu, millest kaks olid alles veel XX sajandil. XVII sajandist kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Dundaga mõisale. Küla oli XVII sajandil tähtis kauba- ja kalasadam, seal asus ka võõrastemaja sadamas peatuvate meremeeste tarbeks. Põhjasõda ja Kuramaa annekteerimine Venemaa poolt tõid aga kaasa sadamakoha allakäigu ja sadamakoht jäi kasutusele üksnes kalasadamana.[2] Sealsed liivlased olid aastaks 1923 asutanud oma laulukoori.[3]

Külas kasvav Sīkragsi Männiemme (kõrgus 9,5 m) on looduskaitse all.[4]

Küla vanem osa on riikliku kaitse all olev ehitusmälestis.[5] Kaitsealusesse kompleksi kuulub aastal 1926 ehitatud Jaunklāvi elumaja, mille püstitas baptistide vaimulik Kārlis Lāceklis ja millel on tolleagse liivi ranna kohta uudne arhitektuur: majal on pööning ja klaasitud veranda. Ķeļķi talust on kaitse all elumaja ja majapidamishoone; seal sündis liivi keeleteadlane Pētõr Damberg. Kilasidami elumaja on vanim elumaja külas ja rajati aastal 1892; seal elasid liivi kalurid, kuid hoone oli kasutusel ka külapoena. Talu nimega Vīnamegi kuulus kaluritele, kes olid ühtlasi ka küla sepad. Selle eluhoone valmis aastal 1935; teise maailmasõja järel kasutati seda ka baptistide palvemajana. Tall, karjalaut, tõllakuur ja sepikoda valmisid aastal 1936, kuigi sepikoda asus paigas, kus oli sepikoda juba XVIII sajandil. Baznīckalns on XX sajandi kolmekümnendatel aastatel rajatud talu, mis sai oma nime sellest, et selle kohal asus vana Mazirbe kiriku hoone. Vecvalki talu oli kalurite ja põllumeeste majapidamine, mille eluhoone on püstitatud kolmes jaos aastail 1924–1961. Talu juures on suur aed, mida ümbritseb vanas stiilis piirdeaed. Sudrabvītoli talu eluhoone rajas XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses puidukaupmees Eduards Volganskis. Sproģi kalurite-kaupmeeste talust on kaitse all XX sajandi alguses rajatud elumaja, kus tegutses ka pood, sama sajandi kahekümnendatel aastatel rajatud palkidest saun koos maakividest suitsutuskambriga ja kolmekümnendatel aastatel rajatud tall ning lindla. Anbanki talu kuulus kaugsõidukaptenitele; kaitse all on majapidamishoone ja Saaremaalt toodud kividest ning tellistest XIX sajandi lõpus rajatud elumaja. Ka Ziedlejase elumaja rajati XIX sajandi lõpus; hiljem asusid seal külakool ja pood. Puutöömeistrite Puķīši talust on kaitse all vaid osa; XX sajandi kolmekümnendatel aastatel rajatud elumaja ja kahekümnendatest aastatest pärit vanapärane tall. Dzilnas ja Penti on kõrvuti asunud vendadele kuulunud talud – esimene neist oli kaluritalu, teine põllumeeste talu. Elumaja oli taludel ühine ja valmis aastal 1923, esindades liivlaste ajaloolist pikka sektsioonideks liigendatud maja. Mõlemas pooles on keskel köök, selle ümber on aga kaks elutiiba. Kompleksist on kaitse all veel suitsutuskoda ja maakividest kelder koos selle peal asuva puidust juurdeehitisega.[6]

1935. aasta rahvaloenduse põhjal elas külas 193 elanikku.[7] Aastal 2015 oli külas 11 elanikku.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vietvārdu datubāze, vaadatud 19.02 2019
  2. Kolkas pagasta teritorijas plānojums ar grozījumiem 2010. a lk. 23–24
  3. Renāte Blumberga, Liivlaste muusikaelu, Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, 2011, lk 354.
  4. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  6. Kolkas pagasta teritorijas plānojums ar grozījumiem 2010. a lk. 24–25
  7. Kolkas pagasta teritorijas plānojums ar grozījumiem 2010. a lk. 49

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]