Sīkrags
| Sīkrags | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Elanikke: 9 (2025) | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 57° 40′ N, 22° 14′ E | |||||
  | |||||
Sīkrags (ka Sīkragciems, liivi keeles Sīkrõg) on küla (ciems) Kuramaal Lätis.[1] Küla asub Talsi piirkonnas ja Kolka vallas.
Külas asub Sīkragsi bussipeatus.[2]
Küla on esmamainitud 1387. aastal. 16. sajandi teisel poolel oli küla Piltene piiskopilinnuse valduses. Toona oli seal 18 talu, millest kaks olid alles veel 20. sajandil. 17. sajandist kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Dundaga mõisale. Küla oli 17. sajandil tähtis kauba- ja kalasadam, seal asus ka võõrastemaja sadamas peatuvate meremeeste tarbeks. Põhjasõda ja Kuramaa annekteerimine Venemaa poolt tõid aga kaasa sadamakoha allakäigu ja sadamakoht jäi kasutusele üksnes kalasadamana.[3] Sealsed liivlased olid 1923. aastaks asutanud oma laulukoori.[4] Aastail 2009–2021 kuulus küla Dundaga piirkonda.
Sīkrags jääb Slītere rahvusparki. Külas kasvab neli looduskaitse all olevat mändi.[5]
Küla vanem osa on regionaalse kaitse all olev ehitismälestis.[6] Kaitsealusesse kompleksi kuulub 1926. aastal ehitatud Jaunklāvi elumaja, mille püstitas baptistide vaimulik Kārlis Lāceklis ja millel on tolleaegse Liivi ranna kohta uudne arhitektuur: majal on pööning ja klaasitud veranda. Ķeļķi talust on kaitse all elumaja ja majapidamishoone; seal sündis liivi keeleteadlane Pētõr Damberg. Kilasidami elumaja on vanim elumaja külas ja rajati aastal 1892; seal elasid liivi kalurid, kuid hoone oli kasutusel ka külapoena. Vīnamegi talu kuulus kaluritele, kes olid ühtlasi ka küla sepad. Selle eluhoone valmis aastal 1935; teise maailmasõja järel kasutati seda ka baptistide palvemajana. Tall, karjalaut, tõllakuur ja sepikoda valmisid 1936. aastal, kuigi sepikoda asus paigas, kus oli sepikoda olnud juba 18. sajandil. Baznīckalns on 1930. aastatel rajatud talu, mis sai nime selle järgi, et selle kohal asus vana Mazirbe kiriku hoone. Vecvalki talu oli kalurite ja põllumeeste majapidamine, mille eluhoone on püstitatud kolmes jaos aastail 1924–1961. Talu juures on suur aed, mida ümbritseb vanas stiilis piirdeaed. Sudrabvītoli talu eluhoone rajas 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses puidukaupmees Eduards Volganskis. Sproģi kalurite-kaupmeeste talust on kaitse all 20. sajandi alguses rajatud elumaja, kus tegutses ka pood, 1920. aastatel rajatud palksaun koos maakividest suitsutuskambriga ning 1930. aastatel rajatud tall ja lindla. Anbanki talu kuulus kaugsõidukaptenitele; kaitse all on majapidamishoone ja Saaremaalt toodud kividest ning tellistest 19. sajandi lõpus rajatud elumaja. Ka Ziedlejase elumaja rajati 19. sajandi lõpus; hiljem asusid seal külakool ja pood. Puutöömeistrite Puķīši talust on kaitse all vaid osa; 1930. aastatel rajatud elumaja ja 1920. aastatest pärit vanapärane tall. Dzilnas ja Penti on kõrvuti asunud vendadele kuulunud talud – esimene neist oli kaluritalu, teine põllumeeste talu. Elumaja oli taludel ühine ja valmis 1923. aastal, esindades liivlaste ajaloolist pikka sektsioonideks liigendatud maja. Mõlemas pooles on keskel köök, selle ümber on aga kaks elutiiba. Kompleksist on kaitse all veel suitsutuskoda ja maakividest kelder koos selle peal asuva puidust juurdeehitisega.[7]
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vietvārdu datubāze
- ↑ Autotransporta direcija
- ↑ Kolkas pagasta teritorijas plānojums ar grozījumiem 2010. a lk. 23–24
- ↑ Renāte Blumberga, Liivlaste muusikaelu, Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, 2011, lk 354.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Sīkraga zvejnieku ciems
- ↑ Kolkas pagasta teritorijas plānojums ar grozījumiem 2010. a lk. 24–25
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Liivi külad Liivi rannas | |||
|---|---|---|---|
 |  | ||