Sýros

Allikas: Vikipeedia
Sýrose asendikaart
Ermoúpoli
Püha Nikolaose kirik Ermoúpolis

Sýros (Vana-Kreeka kontekstis Syros; kreeka Σύρος) on Küklaadide saarestikku kuuluv Kreeka saar Egeuse meres. Sýros kuulub Lõuna-Küklaadide maakonda.

Saarest kirdes asub Tínos, idas Delos, kagus Páros, lõunas Antíparos, edelas Sérifos, läänes Kýthnos ja loodes Gyáros.

Saare pindala on 101,9 km². Saar on kuni 402 m kõrge. 2001. aasta seisuga elab saarel 19 782 inimest.

Saarel asub Ermoúpoli linn. Ermoúpoli on Lõuna-Küklaadide halduskeskus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sýrosel tegutses 6. sajandil eKr Pherekydes, Pythagorase õpetaja.

Antiikajal ei olnud Sýrosel suurt tähtsust. Rooma ajal oli saarel samanimeline linn kohal, kus asub praegune halduskeskus Ermoúpoli. Barbarite ja piraatide rüüsteretked ei lubanud linnal areneda.

Aastal 1204, kui Neljanda ristisõja käigus Konstantinoopol vallutati, läks Sýros Veneetsia võimu alla ja arvati Egeuse hertsogkonda. Sel ajal asutati saarele teine linn Ana Sýros. Kolm ja pool sajandit kestnud Veneetsia võimu ajal olid saare elanikud enamjaolt roomakatoliiklased, kuid säilitasid kreeka keele.

16. sajandil vallutas Türgi laevastik Sýrose ja hertsogkond varises kokku. Siiski suutsid kohalikud võimud Türgiga peetud läbirääkimistel saavutada olulisi tulemusi, näiteks maksude vähendamise ja usuvabaduse. Samal ajal allutati saarel elavad katoliiklased Prantsusmaale ja nii jäi see sajanditeks.

Türgi võimu all arenes kohalik omavalitsus. Piraatluse väljajuurimine 19. sajandi algul viis pikkamööda mereteede avamiseni Vahemere idaosas. Hea majandusolukorra tõttu jäi Sýros aastal 1821 alanud Kreeka iseseisvussõjas erapooletuks. Selle tulemusena otsis Sýroselt varjupaika hulk revolutsiooniliselt meelestatud kreeklasi Väike-Aasiast ja Türgi ranniku saartelt. Need tulijad olid enamjaolt meremehed ja kaupmehed. See kiirendas veelgi saare arengut.

Aastatel 18221865 ehitati saare pealinn Ermoúpoli uusklassitsistlikus stiilis ümber. Kasutati ka renessansi motiive. Sellest ajast pärinevad raekoda, Apolloni teater, keskraamatukogu, keskhaigla ning hulk teisi avalikke hooneid, kirikuid, koole, staadione ja elamuid.

Syros on üks viiest saarest, kus paikneb Egeuse Ülikool (teised neli saart on Lesbos, Chíos, Sámos ja Rhodos).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]