Sörkimine
Sörkimiseks kutsutakse aeglase või rahuliku tempoga jooksmist. Sörkimise peamine eesmärk on tõsta füüsilist vormi, samal ajal koormates keha vähem kui kiire jooksmise puhul, kuid rohkem kui kõndimisel. Sörkimisel püütakse säilitada ühtlast kiirust pikema aja jooksul.
Määratlus[muuda | muuda lähteteksti]
Sörkimine on jooksmine aeglase tempoga,[1] kuid see määratlus, võrreldes jooksmise määratlusega, ei ole standardne. Üldiselt jääb sörkimise kiirus vahemikku 6 kuni 10 kilomeetrit tunnis.[2] Jooksmise puhul peab pärast igat äratõuget kindlasti olema hetk, kui mõlemad jalad on korraga maast lahti, kuid sörkimise puhul sellist nõuet ei ole.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sörkjooksu kõige suuremaks populariseerijaks peetakse Uus-Meremaa jooksutreenerit Arthur Lydiard'i. Sörkjooksu kui organiseeritud tegevuse idee pakuti välja 1962. aasta veebruaris ajakirja The New Zealand Herald spordilehe artiklis, mis rääkis grupist endistest sportlastest ja fitnessihuvilistest, kes kohtusid kord nädalas, et joosta "fitnessi ja seltskondlikkuse nimel". Kuna nad tegelesid sörkjooksuga siis tegi ajaleht ettepaneku, et klubi võikski saada nimeks Auckland Joggers' Club ehk Aucklandi sörgiklubi, mis arvatakse olevat nimisõna "jogger" esimene kasutus inglise keeles. Oregoni ülikooli jooksutreener Bill Bowerman asutas pärast koos Lydiardiga sörkimist Uus-Meremaal1962. aastal kohe järgmise aasta alguses sörgiklubi Eugene'is.[4] Ta avaldas 1966. aastal ka raamatu Jogging, mis hakkas populariseerima sörkimist Ameerika Ühendriikides.
Sörkimine tippsportlaste jooksutreeningu osana[muuda | muuda lähteteksti]
Sörkimist võib kasutada ka jooksjate soojendamiseks või jahutamiseks enne või pärast treeningut või võistlust. Võistlussorti harrastavad jooksjad kasutavad sörki sageli aktiivseks taastumiseks intervalltreeningu ajal. Näiteks jooksja, kes läbib 400 meetrise ringi kiirusega alla 3 minuti kilomeetri kohta, võib taastumisringil sörkida tempoga 5 minutit kilomeetri kohta.
Sörkimist saab kasutada kas vastupidavuse suurendamiseks või siis kardiovaskulaarse treeningu vahendina, mis ei ole nii koormav liigestele ja vereringesüsteemile.
Kasu[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Stanfordi Ülikooli Meditsiinikooli (Stanford University School of Medicine) uuringu kohaselt pikendab sörkimine märgatavalt inimeste eluiga ja vähendab vananemise mõjusid ning millel on kasu südame-veresoonkonnale. Sörkimisest on kasu ka võtluses rasvumise vastu ja hea tervise säilitamisel.[5]
Ameerika Ühendriikide Riiklik Vähiinstituut (The National Cancer Institute) on läbi viinud uuringud, mis näitavad, et sörkimine ja muud tüüpi aeroobsed treeningud võivad muu hulgas vähendada kopsu-, jämeoole-, rinna- ja eesnäärmevähi riski.[6] Ameerika Vähiliit on soovitanud, et vähemalt 30-minutiline sörkjooks viis päeva nädalas võib aidata ennetada vähki.[7] Kuigi ka jooksulindil sörkimisest võib olla tervisele palju kasu, nagu näiteks vähktõve ennetamisel ja kehakaalu langetamisel, teatab ajakirjas BMC Public Health avaldatud uuring, et väljas värske õhu käes sörkimisest on veelgi rohkem kasu. Väljas värske õhu käes sörkimine on palju parem viis energiataseme tõstmiseks ja tuju parandamiseks kui jooksulindil jooksmine jõusaalis.[8]
Sörkimine aitab samuti ära hoida lihaste ja luude kahjustusi, mis sageli kaasnevad vanusega, parandab südame tööd ja vereringet ning aitab hoida kehakaalu normis.[viide?]
Taanis 2015. aastal avaldatud uuringust selgus, et "kerge" ja "mõõdukas" sörkimine olid seotud suremuse vähenemisega võrreldes nii mittesörkivatega kui ka "ülemäära pingutavate" sörkjooksjatega. Optimaalne kogus nädalas oli 1 kuni 2,4 tundi, optimaalne sagedus oli väiksem või võrdne 3 korraga nädalas ja optimaalne kiirus oli "aeglane" või "keskmine".[9] Hiljutine jooksmise/sörkimise ja suremuse metaanalüüs, mis hõlmas enam kui 230 000 osalejat, leidis, et jooksjatel oli 5,5–35-aastase jälgimisperioodi jooksul 27% väiksem risk surra kui mittejooksjatel.[10]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- 5K jooks
- Aktiivne riietus
- Jim Fixx
- Ülemaailmne jooksupäev
- Maraton
- Jooksmise ülevaade
- Füüsiline treening
- Plogging
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "jogging". Oxford Dictionaries. Oxford University Press. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2012. Vaadatud 22. jaanuar 2014.
- ↑ "What's an Average Jogging Speed?". Healthline (inglise). 23. august 2018. Vaadatud 1. märtsil 2022.
- ↑ Are you running properly? at BBC Sport
- ↑ Leutzinger, Dick (4. veebruar 1963). "Bowerman calls joggers' turnout at first meeting 'very gratifying'". Eugene Register-Guard. (Oregon). Lk 3B.
- ↑ Running slows the aging clock. Stanford School of Medicine Press Release. Lk https://med.stanford.edu/news/all-news/2008/08/running-slows-the-aging-clock-stanford-researchers-find.html.
- ↑ "Physical Activity and Cancer". National Cancer Institute. Vaadatud 3. detsembril 2014.
- ↑ "American Cancer Society Guidelines on Nutrition and Physical Activity for Cancer Prevention". cancer.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. november 2014. Vaadatud 3. detsember 2014.
- ↑ Bowler, Diana E; Buyung-Ali, Lisette M; Knight, Teri M; Pullin, Andrew S (4. august 2010). "A systematic review of evidence for the added benefits to health of exposure to natural environments". BMC Public Health. 10 (1): 456. DOI:10.1186/1471-2458-10-456. PMC 2924288. PMID 20684754.
- ↑ "Dose of Jogging and Long-Term Mortality The Copenhagen City Heart Study". Veebruar 2015. Vaadatud 5. veebruar 2015.
- ↑ Pedisic, Z.; Shrestha, N.; Kovalchik, S.; Stamatakis, E.; Liangruenrom, N.; Grgic, J.; Titze, S.; Biddle, Stuart JH.; Bauman, A. (2019). "Is running associated with a lower risk of all-cause, cardiovascular and cancer mortality, and is the more the better? A systematic review and meta-analysis Is running associated with a lower risk of all-cause, cardiovascular and cancer mortality, and is the more the better? A systematic review and meta-analysis" (PDF). British Journal of Sports Medicine. 54 (15): bjsports–2018. DOI:10.1136/bjsports-2018-100493. PMID 31685526.
Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]
- Bowerman, William J.; Harris, MEIE; Shea, James M. Jogging, New York: Grosset ja Dunlap, 1967. LCCN 67016154.
- Fixx, James . The Complete Book of Running (kõvas köites), Random House ; 1. trükk, 12. september 1977.ISBN 0-394-41159-5ISBN 0-394-41159-5 .
- Fixx, James. Jim Fixx's Second Book of Running (kõvad köites), Random House; 1. trükk, 12. märts 1980.ISBN 0-394-50898-XISBN 0-394-50898-X .
- Nilson, Finn; Lundkvist, Erik; Wagnsson, Stefan; Gustafsson, Henrik (19. detsember 2019). "Has the second 'running boom' democratized running? A study on the sociodemographic characteristics of finishers at the world's largest half marathon". Sport in Society. 24 (4): 659–669. DOI:10.1080/17430437.2019.1703687. ISSN 1743-0437.