Vana-Sõtke mõis
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
Vana-Sõtke mõis (saksa keeles Alt-Sötküll) oli mõis Vaivara kihelkonnas Virumaal[1].
Mõisast on teateid alates 1469. aastast.[2]
1869. aastal anti Eestimaal vabaks mõisate omandamise õigus, mille järgi ostis Tõnu Walk 3. detsembril 1870 insener-polkovnik Alexander von Seidlitzile (1807–1883) kuulunud Türsamäe[3] ja Vana-Sõtke mõisa[4] Vaivara kihelkonnas Virumaal. Tõnu Walk oli üks esimesi eestlasest talupoegi, kes oli saanud rüütlimõisa omanikuks.
Anton Waldmanni surma järel (1898) kinnistati 1901. aastal Vana-Sõtke ja Türsamäe ning mõisamaatükk Tarakuse tema pärijatele, lesk Charlotte Waldmannile ja poeg Harald Waldmannile, kummalegi 2/5 osas ja tütar Adale 1/5 osas. Ada Waldmanni (surma järel 1904) pärisid Jõelähtme, Türsamäe, Vana-Sõtke ja Tarakuse mõisa tema ema Charlotte ja vend Harald[5]. Harald Waldmanni ((surma järel 1904) pärisid mõttelise osa Jõelähtme, Vana-Sõtke, Türsamäe ja Tarakuse mõisast võrdsetes osades tema onu Georg Waldmanni 2 poega (Oskar Konstantin Johannes Waldmann ja Nikolai Rudolf Waldmann) ja 3 tütart (Elisabeth Narusewitsh ja Marta Charlotte von Sivers). Neile kinnistati 1/2 Vana-Sõtke, Jõelähtme, Tarakuse ja Türsamäe mõisast.
1908. aastal omandas Vana-Sõtke ja Tarakuse mõisa Rakvere kodanik Otto Karli p Õis hinnaga 263 000 rubla. Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016)
- ↑ Vana-Sõtke mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 27.01.2016)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Türsamäe mõis (Vaivara khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Vana-Sõtke mõis (Vaivara khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Türsamäe mõis (Vaivara khk)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Vana-Sõtke mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Vana-Sõtke mõis (Vaivara khk)