Rába
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2022) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2022) |
| Rába | |
|---|---|
 Rába Molnaszecsődi juures | |
| Lähe | Kesk-Ida-Alpid (Fladnitz an der Teichalm) |
| Suubub | Doonau, Győr |
| Valgla maad | Austria ja Ungari |
| Valgla pindala | 10 401 km² |
| Pikkus | 298,2 km |
| Vooluhulk | 18 m³/s |
| Parempoolsed lisajõed | Marcal |
| Vasakpoolsed lisajõed | Lafnitz, Pinka, Gyöngyös |
Rába (saksa: Raab; ungari: Rába; sloveeni: Raba [ˈɾáːba]) on jõgi Kagu-Austrias ja Lääne-Ungaris ning Doonau parempoolne lisajõgi.
Selle läte on Austrias, mõni kilomeeter Bruck an der Murist idas Heubodenhöhe mäe all. See voolab läbi Austria Steiermargi ja Burgenlandi liidumaade ning läbi Ungari Vasi ja Győr-Moson-Soproni maakondade. See on 298,2 km pikk, millest u. 100 km on Austrias. See suubub Loode-Ungaris, Győri linnas Doonau lisajõkke (Mosoni-Duna). Selle valgla pindala on 10 401 km². Rába-äärsed linnad on Gleisdorf, Feldbach (mõlemad Austrias), ning Szentgotthárd ja Körmend (Ungaris). Varases kainosoikumis voolas jõgi vastupidises suunas, kuid tektooniline tõus muutis selle voolu vastupidiseks.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Rábat tunti antiikajal ladina keeles kui Arrabo ja kreeka keeles kui Arabon (Ἀραβον), 791. aastal kui Raba ja Hrapa ning 890. aastal kui ad Rapam. Jõe mitmesugused tänapäevased nimed on tuletatud romaani refleksist Rābo. Nimi on tõenäoliselt indoeuroopalik, kuid selle päritolu on teadmata.
Rába sloveenid
[muuda | muuda lähteteksti]Rába sloveenid, kes elavad Rába orus (sloveeni Porabje, ungari Vendvidék), on Ungari sloveenide läänepoolseim rühm. Raba org on osa laiemast Prekmurje piirkonnast.