Rudolf Gustav Hollmann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rudolf Gustav Hollmann (23. jaanuar 1798 Kangsti21. juuli 1858 Rõuge) oli Eesti vaimulik.

Sai algõpetuse koduõpetaja käe all. Õppis aastatel 18111814 Tartus kreiskoolis, aastatel 18141817 Tartus Gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18171820. Oli aastatel 18201822 koduõpetajaks Pantene mõisas, Mazsalaca kihelkonnas (Väike-Salatsi kihelkonnas). Ordineeriti 11. veebruaril 1823 õpetajaks.

Oli aastatel 18231844 (introdutseeriti 18. märtsil 1823) Hargla koguduse õpetaja, aastatel 18441858 (introdutseeriti 17. detsembril 1844) Rõuge Maarja koguduse õpetaja[1].

Oli aastast 1838 Õpetatud Eesti Seltsi kaastöötaja. Kirjutas rea artikleid üksikute sõnade tähenduse ja sõnajuurte kohta. Aastal 1847 ilmus temalt artikkel (Verh. GEG II, 1) "Ueber die estn. Declinationslehre d. Pastor Ahrens u. dr. Fählmann". Hollmann pooldab Faehlmanni seisukohta kui enam selgemat ja otstarbekohasemat, juhtides sealjuures tähelepanu Ahrensi poolt soovitatud deklinatsiooniklassi korralduse segasusele. Erilist tähelepanu eesti kooliajaloos nõuab Hollmanni poolt "Inland'is" (1847) esitatud kihelkonnakooli plaan[2].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend Karl August Hollmann oli Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja, poeg Friedrich August Wilhelm Hollmann oli Rõuge Maarja koguduse õpetaja ja hiljem Liivimaa kindralsuperintendent, pojapoeg Franz Friedrich Reinhold Hollmann oli Maarja-Magdaleena- ja Rõuge Maarja koguduse õpetaja, hiljem Lätis Cēsise piirkonnas, Liepkalne kihelkonnas, Iršis (Hirschehofis) asunud saksa koloonia õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
  2. Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]