Rosma linnus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rosma linnus ehk Rosma liinamägi ehk Rosma linnamägi on neemiklinnuse tüüpi linnamägi Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma küla Pragi talu maadel.

Linnamäe asukoht on Ahja jõkke suubuva Orajõe kõrgel läänekaldal vana Põlva–Võru maantee idaküljel.

Linnamägi asub põhja–lõunasuunalise neemiku põhjapoolses, 15–20 m kõrguste järskude nõlvadega otsas. Ebakorrapärase kujuga linnuseõu pikkus on 125 m ja laius 70 m, pindala on umbes 4000 m². Ümber kogu õueala asub 300 m pikkune, siseküljelt 1,5 m kõrgune liivast ringvall. Vallis on kaks suuremat väravakohta: mäe põhja- ja kaguosas, kus väravaavad on 1,5 m laiad. Kagupoolse väravakoha lõunaküljel on valliots massiivsem ja kõrgem 4–5 m läbimõõduga ümar ja tasane platvorm. Seal võis asuda väravat kaitsev tornitaoline ehitis. Linnuseõue loodeosas on u 12 m läbimõõduga ja 2 m sügavune lohk. Seal asus arvatavasti kaev. Kaitseehitise iseloomu järgi otsustades kuulub Rosma linnus II aastatuhande algusse. [1][2]

Arvatavalt 11.–12. sajandil rajatud puitlinnuse ebakorrapäraselt ovaalne linnuseõu on looduslikult kumer, tasandamata, laskub äärte poole. Valli sisejalamil on jälgitav nõgus vöönd.

Linnuses teostatud proovikaevamistel avastati, et linnuse vall on kuhjatud ühes järgus, sellel olnud puitehitiste põlenud jäänused olid langenud õuel asuvasse kraavi, moodustades seal selge põlenguviiru. Mäeplatoo servalt avastati 2–3 cm paksune käsitsivalmistatud ja tekstiilkeraamika leidudega kultuurikiht koos nõgise, kivideta koldelohuga. Täitepinnase alt, algse loodusliku liivakivi pealt leiti kerge piirdeaia jäänused: kõrvuti maasse löödud 10 cm läbimõõduga söestunud postijäänuste vahel oli 7–8 cm laiune horisontaalne, piki mäeserva kulgev tukk, mis viitab vanemast rauaajast (1.–5. sajandist) pärit servapiirdele. Valli kuhjamise aeg ei ole teada, kuid mullatööde maht viitab nooremale rauaajale (8.–11. sajand). Arvatavasti on linnuse lõplik väljaehitamine jäänud pooleli või on linnus II aastatuhande alguses maha jäetud. Rosma oli tolle aja kohta üks suuremaid ja tugevamalt kindlustatud linnuseid Lõuna-Eestis (Ugandis), Võhandu ja Ahja jõgikonnas ning piirkonna tolleaegne administratiiv-poliitiline keskus ja kauplemiskoht.

Linnamäe põhjaväravani viiva tee ääres, umbes 200 m kaugusel on kaks kääbast I aastatuhande teisest poolest.

Linnamäel on suuremaid arheoloogilisi kaevamisi tehtud kahel korral: 1951 (Harri Moora) ja 2007 (Heiki Valk).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Oskar Urgart. Põlva kihelkonna kirjeldus, 1922, lk 9–10 (käsikiri Ajaloo Instituudis)
  2. Evald Tõnisson, Eesti muinaslinnad. Tartu-Tallinn, 2008, lk 314–316

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]