Lageraie
 | Valikraiete sobivus sõltub oluliselt kasvukohatingimustest ja soovitud peapuuliigist. vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. |
Lageraie on metsa majandamisel raie viis, mille korral eemaldatakse piiritletud alalt enamik puid.
Lageraie tulemusel tekib raiesmik.
Ökoloogilise majandamise korral eelistatakse lageraiele valikraiet. Looduskaitsealadel on tavaliselt lageraie keelatud.
Mõju elurikkusele[muuda | muuda lähteteksti]
Lageraied vähendavad puistute struktuurse ühtlustamise kaudu bioloogilist mitmekesisust.[1]
Lageraie asemel on võimalik senisest enam kasutada turberaiet ja valikraiet. Alternatiivsete raieviiside senisest edukamat kasutamist võimaldavad muudatused viidi 2016. aastal metsaseadusse ja metsa majandamise eeskirja. Kehtima hakkasid need majandusmetsade suhtes, vajalik on leevendada kehtivaid turberaiete ja valikraie kriteeriume piiranguvööndi metsades, et soodustada metsade edukat looduslikku uuenemist.[1]
„Lageaie järel võtab metsa seenestiku taastumine aega terve sajandi, mõnes piirkonnas isegi pool tuhat aastat. “
– Leho Tedersoo (Tartu Ülikool, mükoriisauuringute professor), "Kuidas mõjutab lageraie metsa seenerikkust? ", Eesti Loodus - oktoober 2021
Lageraiepõhise metsamajanduse (LMP) ohud elustikule ja teistele ökoloogilistele funktsioonidele[muuda | muuda lähteteksti]
Uuringud näitavad, et LPM ohud elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused, tulenevalt raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja mitmetest sekundaarsetest mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnedele ohustatud liikidele) ja riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsamajanduse intensiivistudes ja raiemahtude suurenedes; need tulenevad nt lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne. LPM olemasoleva leevendusmeetmena on kesksed säilikpuude hulk ja kvaliteet, millest kummagi osas on Eestis potentsiaal alakasutatud (nt u 40% säilikpuudest ei täida efektiivselt eesmärki). Puuduv meede on teiste raieviiside süsteemne kasutamine maastikes, sest LPM ei taga ka koostoimes rangelt kaitstavate alade ja säilikpuudega kõigi metsaliikide elujõulisust. Peamine probleem tuleneb intensiivse LPM tingimustes ühetaolisest puistuarengust ja majandatavate metsamaastike homogeniseerumisest.[1]
Elurikkus seostub mikroelupaikade ja substraaditüüpide ajalise ja ruumilise järjepidevusega, sest paljud metsaspetsiifilised liigid on ohustatud vanade puistute uuendusraiega või vanametsa-struktuuri-elementide eemaldamisega (Jüriado et al. 2003, Jüriado & Liira 2009, 2010; Lõhmus 2003, Lõhmus & Lõhmus 2005, 2008). Ligikaudu veerand metsaliikidest vajavad mingi osa oma elust kõdupuidu mikroelupaiku (Siitonen 2001, Stokland jt 2004). Looduslähedane metsandus suudab pakkuda peenemaid surnud puidu fraktsioone sarnasel määral põlismetsaga. Probleemiks on aga jämeda kõdupuidu, nii seisva kui lamava, puudus majandusmetsades (Kraut ja Lõhmus 2010).[1]
„Lageraiepõhise metsanduse elustikku ohustavad mõjud on seotud paljude eri protsessidega: peamised on mikroelupaikade ja populatsioonide lokaalse hävimine ning liikidevaheliste seoste muutused, mis tulenevad igakordsest raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist, puistute üheealisusest ning eelmainitutega seotud sekundaarsetest mõjudest. Mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiemahud), raiesmike pindala ja paiknemine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. Ebapiisavalt on uuritud näiteks ahelväljasuremisi ja raiete võimalikke saastemõjusid, ainult üksiknäidetena on teada raiesmike võõrliike soosivad mõjud. Ohustatud elustiku ja teiste ökoloogiliste funktsioonide seisukohalt ei ole lageraiepõhise metsanduse lausaline kasutamine majandatavates metsades optimaalne. “
– Asko Lõhmus (Tartu Ülikool), "Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne", 2018
Mõju turismile[muuda | muuda lähteteksti]
Lageraied häirivad nii turismisektorit kui ka metsade sotsiaalset ja rekreatsioonilist funktsiooni.[1]
Majanduslik külg[muuda | muuda lähteteksti]
Lageraiejärgne puistustruktuur on üheealisuse ja ühekülgse häiringurežiimi tõttu vaesunud.[1]
„Metsade struktuuri ja tulu teenimise seoste hindamise muudab keerulisemaks toetustesüsteem, mis võib soosida vähemtulusa struktuuri hoidmist. Näiteks Soome metsade puhul on modelleerimine näidanud, et püsimetsa majandamine on lageraiepõhisest metsamajandusestüldiselt tulusam, kuid mitmesugused toetused, näiteks metsaistutamisele, soosivad üheealiste kultuurpuistute ja lageraiete kasutamist (Pukkala jt 2015). Seepärast tuleks ka Eestis erinevaid majandusstsenaariume analüüsida ja neist lähtuvalt toetustesüsteem üle vaadata.“
– Hardi Tullus (Eesti Maaülikool), "Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne", 2018
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Aosaar, Jürgen Drenkhan, Rein Kaimre, Paavo Kalle Karoles, Aija Kosk, Eino Laas, Tiit Maaten, Marek Metslaid, Peeter Muiste, Priit Põllumäe, Raul Rosenvald, Tiit Randveer, Meelis Teder, Toomas Timmusk, Hardi Tullus, Veiko Uri, Kaljo Voolma, Hans Hõrak, Meriliis Kasemets, Maie Kiisel, Jaan Liira, Asko Lõhmus, Anneli Palo, Meelis Pärtel, Liina Remm (2018). "Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne". Vaadatud 25.08.2021.
- ↑ Tedersoo, Leho (oktoober 2021). "Kuidas mõjutab lageraie metsa seenerikkust?" (PDF). Eesti Loodus. Vaadatud 22.02.2022.