Ron Paul
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Ronald Ernest Paul (sündinud 20. augustil 1935 Green Trees Pennsylvanias) on Ameerika Ühendriikide arst ja poliitik, üks Vabariikliku Partei kandidaate 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ja 2012. aasta presidendivalimistel. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid, sealhulgas "The Revolution: A Manifesto" (2008) ning "End The Fed" (2009).
Noorpõlv ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ron Paul sündis saksa päritolu Howard Caspar Pauli ja Margaret Dumonti perekonnas. Tema vanematele kuulus meierei Green Tree Dairy. Tööd hakkas Ronald oma isa farmis tegema viieaastaselt, aidates lüpsta ja tehes muid talutöid. Koolipoisina oli ta postiljon ning töötas lühikest aega ka poeabilisena. Kui ta sai nii vanaks, et võis autot juhtida, töötas ta piimamehena.[viide?]
Kooli lõpetas Ronald 1953. aastal kiitusega. Samuti märgiti ära tema tublid saavutused kergejõustikus ja ujumises. Korra võitis ta ka kergejõustikus osariigi meistrivõistlused ning paistis silma maadluses, jalgpallis ja pesapallis.[viide?]
Vaatamata sellele, et ta oli kaalunud ka luteri vaimuliku ametit, läks noor Ronald õppima meditsiini, ning 1961. aastal sai doktorikraadi günekoloogi ja rasedusarstina (kes hoolitseb lapse tervise ja ravi eest alates eostamisest kuni sünnitushaiglast kojulubamiseni). Seda ametit praktiseeris ta Henry Fordi nimelises Haiglas Detroitis aastatel 1961–1962 ning Pittsburghi Ülikooli Haiglas 1965–1968. Seejärel siirdus ta erapraksisesse.[viide?]
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]1. veebruaril 1957 abiellus ta Carol Wellsiga. Neil on viis last (Ronnie, Lori, Rand, Robert ja Joy). Ronald on laste haridust toetanud oma eraarsti praksisega ega ole lasknud neil osaleda laenuprogrammides. Kuigi Ronald saaks oma vanuse poolest Kongressi saadikuna juba osaleda valitsuse pensioniprogrammis, on ta sellest aust keeldunud. Rand valiti 2010. aastal Kentucky senaatoriks, ning uuesti aastal 2016.[viide?]
Armeeteenistus
[muuda | muuda lähteteksti]1963. aasta Kuuba raketikriisi ajal kutsuti Ronald teenima õhujõududesse. Kuigi ta sai ka piloodi väljaõppe, teenis ta tänu oma meditsiinilisele haridusele arstina, kes ravis piloote. Tema amet oli üks auväärsemaid ametikohti, mida kutsutakse "Flying Surgeon" ehk "lendav kirurg". Tegemist on arsti-parameedikuga, kes viiakse kohale kas kopteri või lennukiga (langevarjuhüpe) ning kes annab esmaabi ja vajadusel ka opereerib kannatanut lahingutingimustes. Tänu eeskujulikule teenistusele ja pikaajalisele praktikale, mis ületas ametlikult ettenähtud aja, sai ta õhujõududest lahkumisel 1968. aastal reservkapteni auastme.[viide?]
Töö arstina
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast teenistusest saabumist võttis ta üle kohaliku lastearsti praksise Lake Jacksonis, kus ta elab siiani ning on aidanud maailma üle 4000 beebi. Tema praksise eripäraks on olnud see, et ta on aidanud tasuta maailma paljud lapsed, kelle vanematel on puudunud vahendid, või on küsinud tavapärasest tunduvalt madalamat tasu. Ka selline hoolitsemine inimeste eest on kaasa aidanud tema hilisemale poliitikukarjäärile, kuhu teda tõi tutvus president Ronald Reaganiga.[viide?]
Poliitikukarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Kui president Richard Nixon 1971. aastal loobus USA kullastandardist, otsustas Ron Paul poliitikasse minna, sest uskus, et sellisel sammul on hävitavad tagajärjed Ameerika Ühendriikide majandusele. "Sellest hetkest muutus raha poliitiliseks vahendiks, mitte majanduslikuks jõuks, nagu ta peab olema," ütles Ron Paul.[viide?]
Esimest korda kandideeris Ron Paul Kongressi 1974. aastal Texase 22. ringkonnas, kuid ei saavutanud edu. 3. aprillil 1976, kui president Gerald Ford nimetas ringkonna esindaja Robert R. Casey ametisse Federal Maritime Commissionis, võitis Paul korraldatud erivalimise. Seejärel saatis teda aastatel 1978, 1980 ja 1982 juba edu.[viide?]
Tehes poliitiku tööd nädala sees ning võttes vastu sünnitusi laupäeviti, pühapäeviti ja pühade ajal, sai ta endale siiani püsiva hüüdnime – "Dr. No". Hüüdnimi tuli sellest, et Ron Paul keeldus hääletamast kõigi selliste seaduste ja ettepanekute poolt, mis tema arvates olid vastuolus konstitutsiooniga, ja neid olevat palju kuni tänapäevase Patriot Actini välja. Ron Paul oli Ronald Reagani toetaja ning sai temalt ka ise toetust, sest nende poliitilised platvormid olid väga sarnased.[viide?]
1984. aastal kandideeris Ron Paul Texase senaatoriks, kuid jäi Vabariikliku Partei eelvalimistel 16,5%ga teiseks; valimised võitis Phil Gramm.[viide?]
Pärast ebaõnnestunud senatisse kandideerimist töötas Ron Paul edasi lastearstina. 1987. aastal lahkus ta Vabariiklikust parteist ja astus Libertaarsesse parteisse.[viide?]
1988. aastal proovis Ron Paul saada USA presidendiks, kuid kaotas selle kampaania ega pääsenud kandidaadiks, kuigi oli populaarsuselt kolmandal kohal. Ta kritiseeris Reaganit, et "tema poliitiline tegevus on häbiväärne – ta alustab sõdu, rikub seadust, varustab terroriste relvadega maksumaksjate kulul ning valetab sellest ameerika rahvale." Paul ütles, et kuigi ta oli registreeritud Vabariikliku partei liige, on ta südames alati olnud pigem libertaar.[viide?]
1996. aastal, nüüd uuesti Vabariikliku partei liikmena, valiti Ron Paul Esindajatekotta tagasi, seekord Texase 14. ringkonna esindajana.[viide?]
2007. aastal otsustas Ronald Ernest Paul astuda valimisvõitlusse, sest tema meelest on kätte jõudnud viimane aeg päästa, mis veel päästa annab. Alates sellest hetkest on tema populaarsus ainult tõusnud. Tema arvates on rahvas ärkamas "Ameerika unelmast", mis on muutumas "Ameerika õudusunenäoks" ning hakkab nägema olukorda sellisena, nagu see on.[viide?]
12. märtsil kandideeris Ron Paul 2008. aasta presidendivalimistel, kuid jäi alla John McCainile. 12. juulil 2008 tunnistas ta allajäämist.[viide?]
12. juulil 2011 teatas Ron Paul, et ta ei kavatse 2012. aastal uuesti Esindajatekotta kandideerida, ning kavatseb kandideerida presidendiks. Ta kaotas ka selle kampaania, ning keeldus toetamast ka Vabariikliku partei kandidaat Mitt Romneyt.[viide?]
Alates 2015. aastast on Paul jälle Libertaarse partei liige.[viide?]
2016. aasta presidendivalimistel toetas ta alguses oma poega Randi, kuid kui Rand kampaania kaotas, teatas ta, et Bernie Sanders on kõige libertaarseim kandidaat tänu viimase võitlusele Wall Streeti tagatoapoliitika ja sõdade vastu. Paul oli pettunud Libertaarse partei Gary Johnsoni kandidaadiks nimetamisel, ning soovitas sõltumatutel valijatel, kes "kalduvad progressivismi ja liberalismi poole", hääletada Rohelise Partei kandidaat Jill Steini poolt. Valimistel sai Ron Paul ühe hääle Texase valijamehelt William Greene'ilt, kes oleks pidanud Donald Trumpi poolt hääletama.[viide?]
Poliitilised seisukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Pauli on peetud konservatiiviks, konstitutsionalistiks ja libertaariks.[1] Välispoliitikas on ta toetanud mittesekkumise põhimõtet.[2]
Teda peetakse Tea Party liikumise "intellektuaalseks ristiisaks".[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The Antiwar, Anti-Abortion, Anti-Drug-Enforcement-Administration, Anti-Medicare Candidacy of Dr. Ron Paul
- ↑ Ron Paul Patriotism - U.S. House of Representatives, May 22, 2007