Rohesein

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vertikaalhaljastuse näide kaubanduskeskuses.jpg
Maia Noorsalu loodud taimetrepp Tartus Lõunakeskuses
Taimetrepp Pärnus Pärnu Keskuses (autor Maia Noorsalu)
Taimevaip Tartus Lõunakeskuses (autor Maia Noorsalu)

Rohesein on sein, mis on osaliselt või üleni kaetud taimestikuga, mis sisaldab kasvusubstraati, nagu näiteks muld või selle substraat. See meetod sobib taimekasvatuseks väikeses aiaruumis või linnakeskkonnas, kuna vertikaalis kasvatamine nõuab vähem maapinda.

Roheseintel kasvatatakse taimi selleks ettenähtud konstruktsioonidel väikestes konteinerites, kuhu on sisse ehitatud kastmissüsteemid. Kastmissüsteemide olemasolu annab rohkem vabadust hooldusel, kuna taimed ei vaja pidevat järelevalvet. Kasutatakse ka tugiraame, sõrestikke, kaari jne, et taimedel oleks võimalik vastavalt kas üles- või allapoole kasvama või rippuma hakata.

Enamikul roheseintel on integreeritud veesüsteem. Roheseinad on tuntud ka kui elavad seinad või vertikaalsed aiad. Need tekitavad eraldatud ruumid või alad majas/ehitises, et seal oleks hubasem.

Kasulik on eristada roheseina rohefassaadist. Roheseintel on kasvusubstraat tervel esiseinal toestatud, aga rohefassaadidel on muld ainult seina alumisel äärel konteineris või maapinnas ning toestavad ronitaimi seina esipinnal, et tekiks roheline või vegeteeriv fassaad.

Roheseinad võivad olla maja sees ja õues, eraldiseisvad või kinnitatud olemasolevale seinale ning neid on erinevates suurustes.

Maastikuarhitektuuri professor Stanley Hart White Illinoisi Ülikoolist patenteeris 1938. aastal "vegetation-Bearing Architectonic Structure and Systemi", kuid ta leiutis ei jõudnud edasi tema tagahoovis olevatest prototüüpidest.

Patrick Blanc on botaanik, kes on spetsialiseerunud troopilise metsa alustaimestikule. Ta töötas koos arhitekt Adrien Fainsilberi ja insener Peter Rice'iga ning neil õnnestus rakendada esimene suur rohesein, mis oli mõeldud 1986. aastal Pariisi Cité des Sciences et de l'Industrie siseruumi. 2005. aastal lõi Patrick koos arhitekt Jean Nouveliga Musée du quai Branly administratiivhoonele taimse välisseina.

Hiljem hakkasid roheseinad kiirelt populaarsust koguma. 61 suuremõõtmelist välisruumi kuuluvat roheseina on lisatud veebiandmebaasi greenroof.com. 80% nendest on ehitatud 2009. aastal või hiljem ning 93% on rajatud 2007. aastal või hiljem. Paljud roheseinad on ehitatud institutsioonide poolt avalikesse kohtadesse, näiteks lennujaamadesse, kuid nüüd on neid hakatud rajama ka mujale.

2015. aastal disainis mehhiklasest arhitekt Fernando Romero 2012 G-20 Los Cabos summiti heaks suurima roheseina, mille katvus oli 2700 m2. Selline rajatis asub Los Cabos International Convention Centeris.

Roheseinade tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Roheseinu tehakse enamjaolt moodulpaneelidest, kuhu saab istutada taimi. Nende kategoriseerimine käib järgnevate moodulite alusel: avatud, matt- ja struktuurimoodul.

Avatud moodul[muuda | muuda lähteteksti]

Avatud kasvu puhul kasutatakse huumuseriiulite ja huumusekotikeste lahendust. Sellise lahenduse puhul kasutatakse riiulit või kotti, kuhu asetatakse muld koos istikuga, mis kinnitatakse siis seinale. Seda laadi seintel tuleb vahetada taimi väliruumides korra aastas ja siseruumides iga kahe aasta tagant. Avatud süsteemi lahendus ei ole sobilik aladele, kus võib esineda maavärisemist. Maksimaalne soovitatav kõrgus antud roheseina jaoks on 2,5 m, kuna kõva tuul ja vihm võivad taimedele liiga teha. On olemas ka roheseinade kasvatamise meetodeid, mis peavad vastu ka maavärinas. Aasias on välja arendatud viis, mis hoiab kasvu roheseina küljes isegi, kui toimub maavärinast tulenev mulla kobestumine. Erosioonitõkkega süsteemis suudavad taimed taas juurduda isegi pärast mulla kobestumist. Roheseinad, kus ei ole kasutatud mulla erodeerumise vastast süsteemi, on sobilikud koduaedadesse, kus nagunii aeg-ajalt tehakse uuendusi. Erosiooni vastane avatud süsteem sobib kõikidele seinatüüpidele.

Matt[muuda | muuda lähteteksti]

Roheseinamatte valmistatakse kookoskangast ja vildist. Matti kasutades tuleks arvestada sellega, et taimestik püsib seal 3–5 aastat. Selle aja jooksul muutub taimede juurestik mati suhtes valdavaks. Kui mati pindala on juurte suhtes vähemuses, siis tekib probleeme veerežiimiga – matt ei suuda imada ja endas hoida vett. Probleemi lahendamiseks tuleb aeg-ajalt lõigata matist mõni tükk välja ja siis asendada see värske taimede matiga. Asendatud tüki naabruses olevatest taimedest osad surevad, kuna uuendamise käigus lõigati läbi olemasolev juurtesüsteem. Mattide süsteem sobib hästi sisekujundusse. Matile tuleks istutada taimed, mis suureks kasvades ei muutu raskeks. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et rohematt vajab pidevat kastmist, kuna õhuke materjal ei ole suuteline endas vett hoidma. Probleemi lahendamiseks tuleks koos rohematiga mõelda kohe kastmissüsteemide peale. Soovitatav mati kõrgus on kuni 2,5 m.

Taskutega matt[muuda | muuda lähteteksti]

Poolavatud polüuretaanist valmistatud taskutega matt on lähiaastatel olnud populaarne ja edukas roheseina meetod nii väli- kui ka siseruumides. Taskutega matti saab kasutada rohekatuste loomisel ja ka roheseinade rajamisel. Kui eelmine matisüsteem vajas pidavat kastmist, siis selle veepidavus on märkimisväärselt suurem. Taskute sees on kookoskanga ja vildi süsteemid, mis tänu polüuretaankattest ümbrisega peavad hästi vett. Polüuretaan pole biolagunev, sellest tulenevalt püsib alusmaterjal elujõulisena üle 20 aastat. Roheseina jaoks pannakse taskute tagumisele küljele veekindel materjal, et maja fassaad ei saaks niiskuskahjustusi. Majale paigaldatakse võrk või konksud, millele saab kinnitada taskutega roheseinapaneeli. Taimed istutatakse ilma mullata. Niiskusrežiimi parandamiseks võib sama materjali purustada ja lisada taskutesse.

Plokid[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuurimoodulist moodustatakse “plokid”, mis oma omadusetelt ei ühti avatud ega ka mati moodulitega. Struktuurimoodulis on mõlema eelmainidud mooduli head omadused. Plokid püsivad 10–15 aastat, neid tehakse erinevates suurustes ja kujudes. Struktuurmoodulit saab kohandada vastavalt taime vajadustele. Plokid saab kohandada sobivaks taimedele vajaliku veehulga ja pH alusel.

Funktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rohelisi seinu võib kõige sagedamini leida linnakeskkonnas, kus taimed vähendavad maja üldist temperatuuri. Esmane põhjus, mis põhjustab soojaummistust linnades on isolatsioon, päikesekiirguse imendumine linna teedel ja hoonetel ning hoiustatud kuumus ehitusmaterjalides ja selle tagasipeegeldamise kiirgus. Taime pind siiski transpiratsiooni tagajärjel ei tõuse üle 4–5 °C ümbritsevast keskkonnast vaid on mõnikord isegi jahedam.

Elavad seinad võivad olla vahendid vee taaskasutamiseks. Taimed võivad puhastada kergelt saastunud vett (nagu hallveesüsteemid) neelates lahustunud toitaineid. Bakterid mineraliseerivad orgaanilisi ühendeid, et muuta see taimedele kättesaadavaks. Uuringud toimuvad Bertshi koolis Seattle’is, Washington kasutab GSky Pro Walli süsteemi, kuigi see ei ole praegu avalikult kättesaadav.

Roheseinad on eriti sobilikud linnades, sest neid on võimalik kasutada vertikaalsetel pindadel.

Nad sobivad ka kuivadele aladele, sest ringluses olev vesi aurustub vertikaalsetel seintel vähem kui horisontaalsetes aedades.

Elavatel seintel oleks funktsioon ka linna põllumajanduses ja linna aedades oma kunstilise iluga. Seinu ehitatakse vahel ka hoonete sisse, et leevendada kinnise ruumi sündroomi.

Roheseinad on tunnustatud ka puhta õhu kvaliteedi vahendamisega sees ja väljas.

Taimed[muuda | muuda lähteteksti]

Vertikaalselt on võimalik kasvatada peaaegu kõiki taimi. Kõige levinumad ronitaimed on metsiku viinapuu erinevad liigid, elulõng, tobiväät, humal, lillhernes, mungalill ja õisuba.[1] Vään- ja ronitaimed katavad suuri kõrgeid seinu, summutades linnamüra ja parandades õhku.[2]

Ka paljusid köögivilju, mis aias ohtralt kasvuruumi võtavad (kõrvitsad, kurgid, maasikad jne) saab kasvatada vertikaalis. Selliselt kasvatades on tänu paremale õhuvahetusele saagikus suurem, lemmikloomad ja haiguste tekitajad ei küüni kõrgele ning saagikoristus on lihtsam.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linnaruumi sobiva haljastus- ja aiandusvormina on vertikaal- ehk korrusaiandus vaid mõnekümne aastase ajalooga nähtus. Iidsetes Vahemere-äärsetes aedades on vertikaalselt haljastust aga kasutatud juba aastatuhandeid.[3] Tuntuim vertikaalhaljastuse näide vanaaja ajaloost on Babüloni e Semiramise rippaiad, mis ehitati umbes 500 eKr.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vertikaalhaljastus, seemnemaailm.ee, vaadatud 13. mai 2017
  2. Vertikaalhaljastus, Megle elupeenar, 23. veebruar 2016
  3. Vertikaalaianduse boonused, juhendaja.ee, 11. mai 2015

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hindle, Richard L. "Reconstructing the 'Vegetation-Bearing Architectonic Structure and System (1938)'". Graham Foundation. Retrieved February 20, 2013.
  • Richard L. Hindle (2012): A vertical garden: origins of the Vegetation-Bearing Architectonic Structure and System (1938), Studies in the History of Gardens & Designed Landscapes: An International Quarterly, 32:2, 99–110
  • "Vertical gardens a green solution for urban setting". The Times of India. Bennett, Coleman & Co., Ltd. Feb 14, 2013. Retrieved February 20, 2013.
  • http://www.verticalgardenpatrickblanc.com/?_ga=1.1418609.1566044096.1483650856
  • "The International Greenroof & Greenwall Projects Database!". greenroofs.com. Greenroofs.com, LLC. Retrieved 17 October 2013. select 'green wall' as type and 'living wall' under 'greenroof type'
  • "Upwards trend". www.airport-world.com. Airport World. Retrieved 29 March 2013. An increasing number of airports are investing in vertical gardens and living walls to create a unique setting
  • For largest wall as of 2012, see Eric Martin; Nacha Cattan (Jun 20, 2012). "Calderon Fetes G-20 as Sun Sets on Mexico Ruling Party". bloomberg.com. Bloomberg LP. Retrieved 17 October 2013.
  • For size of wall, see "Los Cabos International Convention Center (ICC)". greenroofs.com. Greenroofs.com, LLC. Retrieved 17 October 2013.
  • http://www.wolvertonenvironmental.com/bcw.htm
  • Indoor Air |Darlington, A.; Chan, M.; Malloch, D.; Dixon, M. A. Indoor Air 2000, 10, 39–46
  • "The Effect of Indoor Foliage Plants on Health and Discomfort Symptoms among Office Workers". Retrieved 2010-12-23.
  • Ong, B. (2003). Green plot ratio: an ecological measure for architecture and urban planning. Landscape and Urban Planning, 63 (4). Retrieved June 19, 2009, from ScienceDirect database.