Robert Rebas

Allikas: Vikipeedia

Robert Rebas (ka Rain-Robert Rebas ja Rain Rebas; 6. märts 1916 Tallinn29. jaanuar 2008 Göteborg) oli väliseesti kunstiajaloolane ja kunstikriitik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas aastal 1936 Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Seejärel läbis ta ajateenistuse ja lõpetas aastal 1937 Eesti Vabariigi Sõjakooli jalaväe lipniku aukraadiga. Aastatel 1937–1939 toimetas ta ajakirja "Tuleviku Rajad". Aastatel 1939–1942 õppis ta õigusteadust Tartu Ülikoolis. Aastal 1943 läks ta Soome, et võidelda vabatahtlikuna Soome sõjaväes. Soomes olles toimetas ta pataljonilehte "Üle Lahe".

Lahkus aastal 1944 Soomest Rootsi. Asus abikaasa Heli (Toomara) ja väikse pojaga elama Rävlandasse, kus sündisid tütar ja poeg, aastal 1947 kolis perekond Göteborgi. Robert Rebas õppis Göteborgi Ülikoolis kunstiajalugu ja antiigi ajalugu. Töötas gümnaasiumiõpetajana Göteborgis ja Jönköpingis ning rahvaülikooli õpetajana Övertorneas, Storumanis, Hjos ja Vessigebros. Oli Hjo rahvaülikooli direktor. Töötas kaks suve (1955 ja 1957) ELA suvekodu juhatajana Kärr-Sämstadis. Toimetas Eduard Wiiralti tööde mapi koostamist ja turustamist. On korraldanud hulgaliselt eesti kunsti näitusi Göteborgis – eriti Erik Haameri, Eduard Wiiralti ja Enno Halleki töödest. On avaldanud suurel arvul artikleid eesti kunsti kohta. Saavutas akadeemiliselt litsentsiaadikraadi, ta väitekirja teema oli Michel Sittowi loomingu analüüs. Tema uurimused äratasid tähelepanu ja muutsid Euroopa kunstiajaloos seni vähetuntud Michel Sittowi senisest tuntumaks.[1] Oli Göteborgi Väliseesti Muinsuskaitse Seltsi üks asutajatest ja esimene esimees.

Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanem poeg Hain Rebas on ajaloolane, Kieli Ülikooli põhjamaade ajaloo professor, oli aastatel 19921993 Eesti kaitseminister; noorem poeg on Aho Rebas. Tütar on Ell Rebas.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mai Raud-Pähn. Kunstiteadlase Rain (Robert) Rebase 100. sünniaastapäev. Eesti Päevaleht (Rootsi), 23. märts 2016
  2. Teenetemärkide kavalerid president.ee

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]