Riisipere mõis
Riisipere mõis ehk Uue-Riisipere mõis oli mõis Harjumaal Nissi kihelkonnas.
Esimest korda on Riisiperes mõisa mainitud 1394 (Riesenberg). 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas.
1810.–1820. aastatel tõi mõisa omanik Peter Gustav von Stackelberg (1762–1826)[1] keskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (Neu-Riesenberg). Mahukate mullatööde abil loodi paistiik, mille kaldale ehitati mõisale esinduslik peahoone.
1821. aastal sai mõisa peahoone valmis. See on väga hea näide Eesti kõrgklassitsismist nii sise- kui ka väliskujunduse poolest. Endise tiigi vastas asub kuue sambaga astmikfrontoon, mida on rikkalikult kaunistatud.
Mõisale ehitati palju kõrvalhooneid, enamik neist jäi peahoonest lääne poole.
1919. aastal võõrandati mõis Karl Otto von Stackelbergilt. Von Stackelbergide aadliperekonnale jäi Vana-Riisipere.
1921. aastal loodi mõisa juurde piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik. 1984. aastani tegutses see mõisahoones lastekoduna.
Pärast seda seisis peahoone kasutuseta ja lagunes. 1990. aastate lõpus läks hoone eravaldusse.
Mõisa kõrvalhooneid säilinud ei ole, välja arvatud paar algse väljanägemise kaotanud ja ümber ehitatud rajatist.
Praegu jääb mõis Harju maakonna Nissi valla territooriumile.
Vaata ka
Viited
- ↑ Riisipere mõisa Stackelbergid: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,1,: Estland, Bd.:1, Görlitz, 1930, lk.319