Ricky Nelson

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ricky Nelson
Ricky Nelson free.jpg
Sünninimi Eric Hilliard Nelson
Tuntud kui Rick Nelson
Sündinud 8. mai 1940
Teaneck, New Jersey, USA
Surnud 31. detsember 1985
De Kalb, Texas, USA
Stiilid rock'n'roll, popmuusika
Tegev 1957–1985
Plaadifirma Imperial Records
Decca Records

Ricky Nelson (ka Rick Nelson, pärisnimega Eric Hilliard Nelson; 8. mai 1940 Teaneck, New Jersey osariik – 31. detsember 1985 De Kalb, Texase osariik) oli USA noorteiidol, laulja ja näitleja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ricky Nelson sündis 8. mail 1940 Teanecki linnas New Jersey osariigis Ozzie Nelsoni ja Harriet Nelsoni kahelapselise pere noorema lapsena. Ozzie Nelson oli bigbändi juht, Harriet aga sama bändi laulja.

Koos vend David Nelsoniga osales perekond pikka aega raadio- (1944–1954) ja telesaates (1952–1966) "The Adventures of Ozzie and Harriet". Ricky ja David hakkasid meelelahutussaates osalema 1949. aastal, enne seda mängisid nende osi professionaalsed näitlejad.

Ricky alustas rock'n'roll'i karjääri 1957. aastal debüütsingliga Fats Domino "I'm Walkin'". Peagi hakkasid kõik telesaated "The Adventures of Ozzie and Harriet" lõppema Ricky etteastega.

Ta osales ka mängufilmides "Rio Bravo" (1959), "The Wackiest Ship In the Army" (1960) ja "Love and Kisses" (1965).

8. mail 1961 (päeval, mil ta sai 21-aastaseks) lasi ta oma esinejanime Ricky Nelson muuta Rick Nelsoniks.

1963. aastal abiellus ta Kristin Harmoniga, kellega sai tütre Tracy (sündinud 25. oktoobril 1963), kaksikutest pojad Gunnari ja Mathew (sündinud 20. septembril 1967) ning veel ühe poja Sam Nelsoni (sündinud 29. augustil 1974).

"The Ed Sullivan Show'st" ja seejärel ka teistest telesaadetest võttis ta osa aga alles 1967. aastal (varem ei tahetud saate "The Adventures of Ozzie and Harriet" populaarsust alla lasta).

1963. aastal sõlmis ta lepingu 20 aastaks Decca Recordsiga, kuid tema viimaseks suurimaks hitiks jäi 1964. aasta "For You". 1972. aastal pääses ta viimast korda esi-40-sse lauluga "Garden Party", mille ta kirjutas inspireerituna juhtumist Madison Square Gardenis, kus publik ta maha vilistas, kui ta oli üritanud oma vanade hittide asemel midagi uut laulda.

1970. aastate lõpus oli ta hiilgeaeg selgelt otsa saanud. Ta oli võlgades ja karjäär varemetes. Ta ei lindistanud enam uusi lugusid ja esines vaid väikesele publikule. Ta naine läks minema ja võttis nende neli last ühes. Ta hakkas tarvitama narkootikume, peamiselt marihuaanat, vahel ka kokaiini.

Vahetult enne oma surma kohtas ta oma kauaaegset iidolit Carl Perkinsit, kes kutsus teda järjekindlalt ikka Rickyks (kuigi ta oli oma esinejanime juba ammu Rickiks muutnud), mistõttu lasi ta taas oma nimele tähe "y" otsa panna.

1985. aastal osales ta nostalgiaturneel Inglismaal, mis läks päris hästi ja mis tõi talle mingil määral tunnustust. Ta tahtis sama korrata USA-s ning hakkas lõunaosariikides kontserte andma, kuid teel aastalõpukontserdile Dallasesse Texase osariigis hukkus ta lennuõnnetuses De Kalbis Texase osariigis. Ta maeti Forest Lawni Hollywood Hillsi kalmistule California osariigis Los Angeleses.

Filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]