Richard Kalmet

Richard Friedrich Kalmet (kuni 15. detsembrini 1936 Richard Friedrich Kärtmann; 22. aprill (vkj)/ 5. mai 1911 Kirmsi küla, Kahkva vald, Räpina kihelkond, Võrumaa – 19. juuli 2006 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane.

Õppis Kirmsi algkoolis, Raadamaa algkoolis ja Räpina kõrgemas algkoolis. 1925. aastast jätkas õpinguid Võru Õpetajate Seminaris, selle sulgemise järel Tartu Õpetajate Seminaris, mille lõpetas 1931.

1932–1933 teenis Eesti sõjaväes. 1933. aastast töötas Vastseliina valla Kapera algkooli õpetajana, mõne aja pärast sai temast kooli juhataja.

1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kuid 1940. aastal need õpingud katkesid. Akadeemiliselt oli ta Üliõpilasselts Liivika liige.

1940–1941 osales ta vastupanuliikumises. Aastatel 1941–1944 oli ta Väimela algkooli juhataja. 1944. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, võitles Narva lahingutes ja Lõuna-Eestis.

Pärast sõda töötas 1944–1946 õpetajana Viluste Mittetäielikus Keskkoolis ja Elva Keskkoolis, seejärel aga pidi loobuma õpetajaametist. 1946–1949 töötas Tartu tööstuskombinaadi Koolivara laotöölisena ja lühemat aega Viljandi Tarbijate Kooperatiivi raamatupidajana. Seejärel oli ta Tallinnas Kopli jaamas laadija ning rõivakombinaadis normeerija. 1952. aastal sai ta tööle Eesti NSV Teaduste Akadeemia Taimekasvatuse Instituudi kesklaboratooriumisse vanemlaborandina.

1954. aastal astus ta mittestatsionaarse üliõpilasena Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialale. 1960. aastal lõpetas ta EPA 1960 kiitusega, kaitstes diplomitöö "Vaskväetiste kasutamise perspektiivid Pärnu ümbruse muldadel" (juhendaja professor Osvald Hallik). 1964. aastal kaitses ta põllumajandusteaduse kandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti NSV muldade boorisisaldus ja boorväetiste kasutamine".

1975. aastal kaitses ta põllumajandusteaduse doktori kraadi väitekirjaga "Mikroelementide mõju söödakultuuride saakidele ja sööda kvaliteedile Eesti NSV-s".^[1]

Aastatel 1957–1994 töötas ta Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis, 1957–1964 nooremteadur, 1964–1983 vanemteadur, 1983–1994 vanemteadur-konsultant.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on uurinud mikroelementide sisaldust muldades, kivimites, vetes, õhus ja taimedes, mikroväetiste mõju saagile ja selle kvaliteedile, põllumuldade boori- ja aktiivse mangaani sisaldust, rohumaataimede makro- ja mikromineraalset koostist, loomasöötade koobalti sisaldust ja joodi esinemist Eesti biosfääris.^[2]^[3]