Retinool

Allikas: Vikipeedia
Retinooli struktuurvalem

Retinool ehk akseroftool C20H30O (IUPAC-i nimetus 9,13-dimetüül-7-(1,1,5-trimetüültsüklohekseen-5-üül-6)-nonatetraeen-7,9,11,13-ool-15) on A-vitamiini kõige enam kasutatav derivaat (A1-vitamiin). Molekuli ehituse põhjal võib retinooli paigutada retinoidide, diterpenoidide, konjugeeritud polüeenide või ka allüülsete alkoholide klassi. Enamasti esineb see kahe isomeeri seguna: täis-trans-vormi ja mono-cis (ahela lõpu kaksiksidemes) vormina. Retinool lahustub rasvades ja orgaanilistes lahustites. Sünteetiliselt saadakse retinooli estrid beeta-jonoonist.

Retinooli avastasid 1913 Wisconsin-Madisoni ülikooli biokeemikud Elmer McCollum ja Marguerite Davis, kes eraldasid piimarasvas ja tursamaksaõlis lahustuva toitaine. Sellega kinnitasid nad samal aastal Yale'i ülikooli biokeemikute Thomas Burr Osborne'i ja Lafayette Benedict Mendeli oletust, et piimarasvas leidub rasvas lahustuv toitaine.[viide?]

Bioloogilised omadused ja leidumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Retinooli esinemist ja funktsioone eluslooduses on käsitletud artiklites A-vitamiin ja retinoidid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]