Reinhold Sachker

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Reinhold Sachker (22. jaanuar 1844 Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)25. märts 1919 Tartu) oli esimene eestlasest fotograaf, samuti seltsitegelane, näitejuht ja näitleja.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Reinhold Sachkeri vanemad olid talupidajad. Tema isa Jaan elas kuni 1822. aastani Sahkeri nimelises talus Krüüdneri vallas. 1848. aastal kolis ema Tartusse, sest isa võeti soldatiks. Tartus C. I. Juccumi algkoolis alustas Reinhold Sachker ka oma haridusteed. Fotograafiat õppis Sachker litograaf Louis Höflingeri juures. Õpingud pidid kestma viis aastat, kuid viimasel aastal alustas Sacher töö kõrvalt iseseisvat praktiseerimist ja selle peale katkestas Höflinger temaga töösuhte[1]. Järgnevalt avas Sachker oma enda fotoateljee[1].

Teda huvitasid nii fotograafia, teater kui ka raamatud. Ta osales aktiivselt ka Tartu linnavolikogu töös ja kuulus palju aastaid Tartu vabatahtliku tuletõrjeseltsi ridadesse.

1868. aastal abiellus Sachker Anna Schulmanniga, kellega tal oli üheksa last.[2] Ka üks tema poegadest tegutses fotograafina.[1] Reinhold Sachker suri 1919. aastal Tartus.[3]

Tegevus fotograafina[muuda | muuda lähteteksti]

Reinhold Sachker avas 30. märtsil 1869 esimese eestlasena Tartus oma fotoateljee, ühtlasi oli ta esimene, kes oma ärisildi peale "Photographischer Atelier" asemele "Päewapildi koda" kirjutas. Sachkeri fotoateljee teenindas peamiselt eestlasi ja reklaamis ta oma tööd ainult eestikeelses ajakirjanduses.[4] Reinhold Sachkeri fotoäri algusaastad olid loodetust kehvemad, nii et fotograaf laiendas oma tegevust Pihkvas, lootes suuremale klientuurile ning tellimustele. Oodatud edu jäi aga Pihkvas saavutamata ning Sachker pöördus tagasi Tartusse, kus pikapeale klientuur kasvas ja töö edenes.[5] Koos poja Arturiga asutas ka Elvas esimese päevapildikoja.[6]

Reinhold Sachker ei piirdunud ainult ateljees pildistamisega, vaid tegutses ka väljaspool Tartut. Selleks kasutas ta peamiselt kahte moodust - kas seades ennast statsionaarsemalt sisse või käies perest peresse.[5] 1881. aastal tabas Sachkerit õnnetus: kaks järjestikku tulekahju. Tõenäoliselt hävinesid tules mitmed Sachkeri fotod, kuid ta suutis õnnetusest toibuda ja tegevust fotograafina jätkata.[7] Reinhold Sachkerit võib pidada ka esimeseks fotoreporteriks, sest ta ei ole jäädvustanud mitte ainult eesti kultuuritegelasi, vaid ka Eesti tähtsamaid kultuurisündmusi, nagu esimest ja teist laulupidu, Carl Robert Jakobsoni matust, esimesi kangakudumise kursusi Tartus jne. Kõikidest 19. sajandi piltnikest on tema panus eesti kultuuriloosse nii arvult kui sisult suurim.[8]

Sachkeri fotod asuvad Eesti eri muuseumites ja arhiivides, kaks suuremat kogu asuvad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja Eesti Rahva Muuseumis.[5]

Raamatupoe ja laenuraamatukogu avamine[muuda | muuda lähteteksti]

1878. aastal avas Reinhold Sachker Tartus Raatuse tänaval Oberleitneri majas raamatupoe ja laenuraamatukogu. Sachkeri raamatupood oli kolmas eesti raamatupood Tartus. Sachker müüs oma raamatupoes eestikeelsetele raamatutele lisaks kirjatarbeid, fotograafi enda tehtud fotosid, jõuluajal jõulukingitusi ning vormistas ajalehetellimusi. Reinhold Sachkeri raamatupood tegutses raskustele vaatamata ligi kümme aastat.[5]

Tegevus seltsitegelase, näitleja ja näitejuhina[muuda | muuda lähteteksti]

Seltsielu huvitas Reinhold Sachkerit juba nooruses. Oli alguses Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi liige, kui loodi Vanemuise selts, siis astus ka selle liikmeks. Lavastas 1868. aastal dialoogi ja lauluga stseeni "Teomees ja karjapoiss" ja jäädvustas selle ka fotoplaadile. Foto originaal asub Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus. Selle foto puhul on tegemist eesti teatriajaloo vanima piltdokumendiga. Sellel kujutatud Vanemuise seltsis ette kantud õpetlikust stseenist on säilinud ka Reinhold Sachkeri poja Artur Sachkeri joonistus (asub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis).

Kui Lydia Koidula 1871. aastal Kroonlinna lahkus, jätkas tema tegevust just Reinhold Sachker. 1872–1878 tegutses ta Vanemuises näitejuhina (seega oli ta August Wiera eelkäija), kuulus aastani 1883 Vanemuise eestseisusse ning näitemängu- ja pidutoimkonda. Laval kasutas ta pseudonüümi Grünfeld. Tõlkis ka näidendeid (näiteks August von Kotzebuelt). Sachkeri suursaavutuseks võib pidada lisaks Vanemuise seltsi tegevuse korraldamisele püsiva asjaarmastajate näitetrupi loomist, kindla töökorralduse sisseseadmist, seega ka Vanemuise teatri elushoidmist. Just tema innul alustati 1883. aastal lõikuskuise rahvapeo korraldamist.[4]

Lavastused

  • Steini "Kivilinad" (1872),
  • Winteri "Kodukäija" (1873),
  • Kantzwey "Mihkel ja Liisa" (1876),
  • Jungi "Öövaht" (1877) jt.

Osatäitmised

  • Pärmi Jaak (Jannseni "Pärmi Jaagu unenägu", 1873),
  • Prits Pärn (Ifflandi "Linnas ja maal", 1883),
  • Mannila (Kivi "Öö ja päev", 1884),
  • Sopir (Voltare´i "Muhamed", 1885),
  • Jõepera Madis (Kunderi "Kroonu onu", 1886) jt.[9]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Sven Lepa: Esimesed paiksed fotograafid Tartus (1855–1870) Lk 111
  2. ETMM T329, Reinhold Sachkeri kogu
  3. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (ETMM) T329 Reinhold Sachkeri kogu
  4. 4,0 4,1 Ülle Lillak. Nagu veeämbris. Fotograafi ja teatraali Reinhold Sachkeri viljakad aastakümned Tartus. Sirp 16.05.2003
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Triin Kaasik. Fotograaf ja seltsitegelane Reinhold Sachker.Diplomitöö. Eesti Humanitaarinstituut,Tallinn 2005
  6. ETMM T329 Reihold Sachkeri kogu
  7. Kaljula Teder. Eesti fotograafia teerajajaid, Tallinn: Eesti Raamat, 1972
  8. http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/esimest.html#Sachker
  9. Eesti Teatri Biograafiline leksikon. Koostajad Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma, Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus : Eesti Teatriliit, 2000

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]