Reichenau kloostri Püha Georgi kirik

Freskod kiriku põhjaseinal

Kesklööv, vaade itta

Vaade kirikule kagust

Põhiplaan (ida ülal, lääs all)

Püha Georgi kirik (saksa keeles Sankt Georg in Oberzell) on Lõuna-Saksamaal Bodeni järve Reichenau saarel asuv roomakatoliku kirik, osa 724. aastal asutatud Reichenau kloostrist.

Ajaloost

9. sajandi lõpul alustatud kirikut on hiljem mitu korda laiendatud. See kuulub Euroopa vanimate pühale Georgile pühitsetud kirikute hulka ning on üks vanemaid romaani kirikuid Saksamaal. Pühakoda ehitati püha Georgi reliikvia jaoks, mille kinkis kloostrile paavst Formosus kloostri abti Hatto Rooma-külastuse mälestuseks.

Arhitektuur

Ehitis on ruumivormilt kolmelööviline basiilika kõrge kesklöövi ja madalate külglöövidega, nelitistorniga ning nelinurkse, tornitaolise kõrgendusega idakooriga. Idakoori all asuv krüpt on ruudukujulise põhiplaaniga ruum, milles asub nelja samba vahel asuv altar. Krüpt arvatakse olevat ehitatud püha Georgi reliikvia asupaigaks, kuulub seega algkavatisse ja võis valmida ehituse varases faasis.

900. aasta paiku Hatto III ajal ehitatud kirik koosnes tänaseni säilinud pikihoonest selle arkaadide ja krüptiga. Selle aja kohta oli pikihoone suurejooneline ehitis, mille kavatises arvestati oodatava reliikvia austajate hulgaga. Nelitise ja koori osa võis tõenäoliselt olla trikonhi põhiplaaniga, mis oli omane reliikviatega seotud ja hauakirikutele.

Aastail 925–945 ehitati kiriku lääneossa poolümar apsiid, mille põhjuseks on peetud reliikvia toomist austamiseks krüptist lääneehitisse. 11. sajandi algul ehitati lääneapsiidi ette pikk ja kitsas madal narteks ja püha Miikaeli kabel selle kohal, umbes samal perioodil ehitati transepti poolringikujulised otsad ümber nelinurkseteks.

Kirik on tähelepanuväärne interjööri kaunistavate 10. sajandi seinafreskode poolest.

Freskod

Freskotsükkel pärineb 10. sajandist ja see on teiste keskaegsete freskotsüklite seas unikaalne oma aja ja koha poolest. Tegemist on ainsa säilinud freskotsükliga, mis loodud põhja pool Alpe enne aastat 1000. Maalingute stiilil on märgatavad ühisjooned Reichenau koolkonna raamatumaaliga, mis oli 1000. aasta paiku oma hiilgevormis.

Kiriku kesklöövi kõrgseinu katvad maalingud on jagatud kolme vööndisse. Madalaim neist paikneb kesklöövi kaarte vahel. Teine vöönd kulgeb kaarte kohal ning kolmas akende kohal. Alumises on kujutatud Reichenau kloostri abte. Teine, siiani enim uuritud vöönd kujutab Kristuse imetegusid. Kõrgeimal vööndil on kujutatud Vana testamendi prohveteid ja apostleid Uuest testamendist.

Kristuse elu kujutavad kaheksa stseeni on igaüks enam kui neli meetrit lai ja kaks meetrit kõrge. Maalingud on detailirohked ja neid saadavad kirjeldavad tekstiribad (Tituli):

• Kurjast vaimust vaevatu tervendamine (Markuse 5:1–19)
• Vesitõbise tervendamine hingamispäeval (Luuka 14:1–11)
• Tormi vaigistamine galilea merel (Matteuse 8:23–27)
• Pimeda mehe tervendamine (Johannese 9:1–38) (tekst osaliselt hävinud)
• Pidalitõbise tervendamine (Matteuse 8:1–13) (tekst enamuses hävinud)
• Naini noormehe surnust äratamine (Luuka 7:11–16)
• Jairuse tütre ülesäratamine ja veritõbise naise tervendamine (Matteuse 9:18–26)
• Laatsaruse ülesäratamine surnuist (Johannese 11:1–45)

Välislingid

• St Georg in Oberzell. - Kirchengemeinde Reichenau
• Kirche St Georg. - Insel Reichenau Bodensee
• UNESCO-Welterbestätte Klosterinsel Reichenau - Erforschung St. Georg. - Denkmalpflege Baden-Württemberg