Raudoja kõrts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Raudoja kõrts (Eesti)
Raudoja kõrts
Asendikaart

Raudoja kõrts on endisaegne Anija mõisale kuulunud kõrts Piibe maantee ääres Harju-Jaani kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Anija vallas Raudoja külas.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatavasti oli Raudojal kõrts juba 17. sajandil, kuid teadaolevalt esimest korda on siin märgitud kõrts 1796. aastal Mellini atlases. Kõrtsihoone ehitati tõenäoliselt 1880. aastatel, sest seal pole enam kasutatud mantelkorstnat.[2] On ka arvatud, et kõrtsihoone ehitati varem, 19. sajandi keskel.[3]

1900. aastal kehtestatud riigi viinamonopoli tõttu lõpetati kõrtsis viinamüük. Maareformiga jäi kõrtsihoone põllutööministeeriumi valdusse, kes 1930. aastatest andis kõrtsihoone metsavahikohaks. 1950. aastate keskel vajus lumerohkete talvedega sisse katus, kuid uus katus kaeti uuesti sindlitega. Puitosa vooderdati 1950.–1960. aastatel üle kitsaste voodrilaudadega. Umbes 1970. aastate teisel poolel jäeti see maha ning hoone hakkas lagunema. Arvatavasti umbes samal ajal õgvendati ka Piibe maanteed ning maantee hakkas paiknema kõrtsist eemal, Raudoja veehoidla ääres.

Tollane omanik Aegviidu Matsamajand plaanis 1970. aastate algul kõrtsihoone puhkebaasiks ümber ehitada. Kui 1982. aastal saadi ettekirjutus mälestise taastamiseks, hakati novembris 1982 hoonet hoopis lammutama, et oleks kergem ehitada sisse uus kehand.[4] Tööd jäid pooleli. Uuesti hakati kõrtsihoonet ehitama üles 1980. aastate lõpus. Ülesehitatud kõrtsihoone on alates 30. augustist 1996 tunnistatud uuesti riiklikuks kultuurimälestiseks.[1] Praegu kasutatakse hoonet elamu ja stuudiona.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtsa põhiplaaniga (kujult pikihoone) kõrts. Kaks otsatalli olid paekivist, eluosa seinad olid puidust. Kelpkatus on kaetud sindlitega. Hoone ees on pikk kuue puitpostiga ulualune.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Raudoja kõrts kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 11.09.2015)
  2. Maia Ernesaks. "End. Vääna-Posti "Kuldse Päikese" kõrts. Ehitusajalooline ülevaade". Tallinn 1986. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. Leht 11...12
  3. Kalvi Aluve. "Raudoja kõrts". // Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 50
  4. "Ettekirjutused ehitusmälestiste valdajatele XX. Raudoja kõrtsihoone". Koostanud Juhan Maiste. Tallinn 1982. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. Lk 8...9

Käsikirjad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maia Ernesaks. "Harju raj. Raudoja kõrts II. Ehitusajalooline ülevaade". Tallinn 1985. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kalvi Aluve. "Raudoja kõrts". // Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Villem Raam. Valgus. Tallinn 1997. Lk 50

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]