Raskekauglaskepatarei
Raskekauglaskepatarei oli soomusväe üksus Eesti sõjaväes, Soomusrongirügemendi 2. divisjoni koosseisus.
Patarei loodi 1936. aastal, kui alates 1935. aastast oli ehitatud valmis kolm raudteesuurtükivagunit:
- "Suur Tõll" 152 mm Canet' kahuriga (ehitati 1935),
- "Müristaja" 102 mm Vene merekahuriga (ehitati 1935),
- "Tapper" 102 mm Vene merekahuriga (ehitati 1936).
Need laevade jaoks mõeldud suurtükid suutsid lasta oluliselt kaugemale (16...20 km) kui harilikkude soomusrongide suurtükid (6...10 km) ning seetõttu olid need mõeldud kaugvõitluseks.
152 mm Canet' kahuril laskekaugus oli 18 km ja 102 mm merekahuri oma oli 16,5 km (kui neil kahuritel suurendati tõstenurka ja varustati mürsud voolujooneliste ballistiliste otsikutega, saavutati katsetamisel laskekauguseks 19,4 km).
Teiste soomusrongikahurite laskekaugus oli märksa väiksem: 76 mm Vene kahuri mõjuvtule kaugus 6 km ja maksimaalselt kuni 8,5 km, 107 mm Schneideri kahuril 8–11 km, 120 mm Inglise kahuril 10 km (erimürskudega saavutati katsetustel laskekauguseks kuni 18 km), 152 mm Vickersi haubitsal 7–9 km ja 152 Schneideri haubitsal samuti 7–9 km.[1]
Rahuajal oli komplekteeritud ainult ühe raudteekahuri meeskond, kuna muidu oleks tekkinud vastava ala ajateenijate üleproduktsioon.[2] Viru-Järva Sõjaväeringkonna ülem palus diviisiülemal eralda vastav kaader ja ajateenijad suurtükiväegruppidest.[3] Juuni lõpus 1939 oli Raskekauglaskepatarei vastava suurtükiväe kaadri puudusel rügemendis formeerimata (täitmata olid näiteks patarei ja kahe suurtükivaguni ülema koht).[4]
1939. aastal kavandati veel kahe suurtükivaguni ehitamist. Kevadel 1939 likvideeriti Randveres 15. patarei ning selle kaks 102 mm kahurit anti uutele suurtükivagunitele. Nende valmisehitamine katkes 1940. aasta suvel.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Õun, M; Noormets, T; Pihlak, J (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel, lk 19-20
- ↑ Õun, M; Noormets, T; Pihlak, J (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel, lk 21
- ↑ Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 163
- ↑ Salo, U (2005): Eesti kaitseväe valmisolek sõjaks ja vastupanuvõimalused 1939. aastal.. Tartu: Tartu Ülikool, lk 161
- ↑ Õun, M; Noormets, T; Pihlak, J (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel, lk 21
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Mati Õun. Raudteepatarei. - Eesti merekindlused ja nende suurtükid. Tammiskilp. Tallinn 2001