Raivo Vare (kunstnik)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on maalikunstnikust; ettevõtjast vaata artiklit Raivo Vare

Raivo Vare (enne nime eestistamist 1937. aastal Johannes Voldemar Labber; 21. detsember 191014. detsember 1982[1]) oli eesti maalikunstnik.

Vare pärines mitmendat põlve Tartumaalt Vana-Kuuste vallast Sipelt. 1931. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonda metsanduse osakonda, mille lõpetas 1938. aastal. Ta töötas Sagadi metskonnas metsnikuna (1938–1939) ja Petseri metskonnas abimetsaülemana (1940–1944).

1945. aastal astus ta Tartu Riiklikku Kunstiinstituuti. 1951. aastal lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal kunstniku kvalifikatsiooniga[2]. Tema diplomitööks oli ajastukohasel teemal maal "Kolhoosnikud riigilaenu tellimas", juhendaja oli Elmar Kits.

Olles tööl Eesti Põllumajanduse Akadeemias aastatel 1951–1955, sidus ta omavahel mõlemad õpitud erialad (metsanduse ja kunstniku). Ta illustreeris ja joonistas metsandusalaseid õppevahendeid ja tegi tušijoonistusi loodusalastele õpperaamatutele. Ta maalis Eesti Põllumajandusakadeemia mullamuuseumi jaoks mullaprofiilidele vastavaid maastikutüüpe, millest on Eesti Maaülikooli kodulehel nähtav maalide digitaalne kogu.

Raivo Vare maalitud maastikumaalid mullamuuseumis koos vastavate mullaprofiilidega

Raivo Vare esines oma töödega vabariiklikel ja Tartu kunstnike näitustel perioodil 1952–1957. Tema isikunäitus toimus 1958. aastal (märts–mai) Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumides. Isikunäitusel Kambja sovhoosi klubis novembris 1961 oli eksponeeritud 70 maali.

Vabakutselise kunstnikuna maalis Raivo Vare loodust ja lilli paljudes Eesti paikades: Kuremaal, Luual, Jõgeva Sordiaretusjaamas, Adaveres, Vändras, Läänemaal, Lahemaal, Saaremaal, Kihnus, Pühajärvel jm. Tuntud on tema kaks suuremat metsamaali: "Järvselja kuusik" (100x150) ja "Luua park" (61x88). Neli suuremõõtmelist maali on valminud Kalevipoja teemadel: "Kalevipoeg kündmas" (90x130), "Hundid Kalevipoja hobust murdmas" (91x130), "Kalevipoja kättemaks huntidele" (100x165) ja "Sõit Sädemete saarele" (90x130). Kunstnikuna tegi ta dekoratiivtöid Sanitaarharidusmajale, Tartu Maaparandusmajale, 1960/61 maalis Tartu Autoremonditehase klubi jaoks 3 suurt õlimaali ja tegi EPA mullamuuseumile 14 õlimaali.

1958. aastal abiellus Raivo Vare Liilia Uiboga (1920–2013), kes töötas Kambja sovhoosis peazootehnikuna (lõpetas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna 1948). 1959. aastal sündis tütar Ülle (perekonnanimi pärast abiellumist Algma), kellele isa õpetas maalimist.

Eesti Põllumajanduse Instituudi 150. aastapäeva pidustustel Vana-Kuustes 1984. aasta novembris korraldas Ülle oma isa esimese mälestusnäituse. Kuuste 8-klassilise kooli ruumides oli välja pandud 30 Raivo Vare ja 17 tema tütre õlimaali.

Lisaks maalimisele tegeles Raivo Vare fotograafiaga. Kaks tema loodusfotot ("Taevaskoda talvel" ja "Haavamets Järvselja õppe- ja katsemetskonnas Räpina rajoonis") ilmusid albumis "Eesti kaunis loodus".

2010. aastal korraldas Ülle Algma oma isa 100. sünniaastapäevale pühendatud õlimaalinäituse Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogus (Suur kaar 56). Välja oli pandud 34 õlimaali. Näitus rändas edasi Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukokku (Kaunase pst 23)[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Muud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]