Raivo Kalamäe

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Raivo Kalamäe (kuni 1939 Roland Kroll; 18. august 1919 Albu vald Järvamaal17. märts 2018) oli eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja.

Ta oli Austraalia eestlaste ajalehe Meie Kodu toimetuse liige, Eesti Sõjaveteranide Liidu esimees[1], Eesti Arhiiv Austraalias juhatuse esimees, Eesti Skautide Maleva ja Korp! Sakala liige, aastast 1992 Austraalia Eesti Meeskoori asutajaliige ning Sydney rahvatantsurühma Virmalised pillimees.[2]

Teise maailmasõja ajal tegutses ta Valga Omakaitses ja ühines 40. Eesti Politseipataljoniga. Ta sai Kärevere sillapeal (Kärevere lahing) põrutada. Sealt taganes väeüksus Riia alla, kust edasi Gdyniasse ja lõpuks Neuhammerisse, kus Politseipataljon 1944. oktoobri lõpus Eesti Diviisi koosseisu arvati. Ta osales lahingutes Ülem-Sileesias Neuhammeri lähistel ja Oppelni "kotis" (Oppelni lahing), kus sai haavata ja sattus Olmützi haiglasse. Paranemise järel suunati Taanis asunud eesti tagavararügementi, mille koosseisus teenides langes 1945. aasta 3. mail inglaste sõjavangistusse, ning viibis Belgia Zedelgemi sõjavangilaagris (PoW-camp Zedelgem) ja hiljem Borghorstis.

25. märtsist 1950 elas Austraalias.[3]

1995. aastal oli ta kindral Aleksander Einselni esindaja ja nõunik Noorte Kotkaste peastaabi juures.[3]

Ta oli 1952. aastast abielus Silvia Raudmaga, kellega neil on poeg Sulev. Tema kasutütar Tiia Raudma oli 1995–2001 EV haridusministri nõunik ja alates 2002. aastast välisintegratsiooni nõunik.[4]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud

Viited[muuda | muuda lähteteksti]