Aldur Kaljo

Allikas: Vikipeedia

Aldur Kaljo (3. november 1931 Tallinn27. detsember 1994 Point Piper, Sydney) oli eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat.[1] [2]

Ta oli 23. novembrist 1992[3] (t.a. 19. oktoobrist 1993[4]) kuni 27. detsembrini 1994 Eesti aupeakonsul Austraalias.

Kaljo saatis Austraalia välisministrit, senaator Gareth Evans`it, 1994. aasta suvise visiidi ajal Eestisse, võõrustas sama aasta 4.–10. detsembril toimunud Riigikogu ametlikku delegatsiooni, eesotsas Riigikogu esimehe Ülo Nugisega, kuhu kuuluasid veel Riigikogu liikmed Valve Kirsipuu, Mart Nutt, Eino Tamm ja välisministeeriumist Peeter Miller, nende visiidil Austraalias, ning osales Austraalia Eesti Sõjaveteranide Liidu 25. aastapäeval.[5]

Ta oli Austraalia meister bridžis ja kuulus 1991. aastal Austraalia võistkonda maailmameistrivõistlustel Jaapanis Yokohamas.[1] [6]

Tema surma järel sai uueks aupeakonsuliks varasem peakonsulaadi kultuuriatašee Malle Tohver.

Tema isa Hans Kaljo oli Austraalias eestlaskonna tegevuse toetaja[7] ja ema Erika Kaljo (sündinud Kramann), sõjaliste teenete eest kontradmiral Johan Pitkale ja hiljem Jüri Jaaksonile kuulunud Lohu mõisasüdamest moodustatud kinnistu omanik.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Raivo Kalamäe, sak!: Aldur Kaljo InMemoriam, Meie Kodu, nr.1 (2271), 18. jaanuar 1995, lk 2
  2. Tiiu Salasoo: Aupeakonsuli Aldur Kaljo matus., Meie Kodu, nr.1 (2271), 18. jaanuar 1995, lk 1
  3. Suri Eesti Vabariigi aupeakonsul Austraalias, Välisministeeriumi pressiteade Nr. 257-E, 27. detsember 1994, 17:25:15
  4. Välisministeerium: Eesti ja Austraalia[alaline kõdulink]
  5. Sydneys tähistati Eesti Sõjaveteranide Liidu 25.aastapäeva, Võitleja, nr.1 jaanuar 1995, lk 7
  6. World Bridge Federation: Aldur KALJO
  7. Austraalia Eesti Seltside Liit. (AESL): "Liidu majanduslik alus põhineb Rahvuskapitalil, mille moodustab iga-aastane toetuste kogumise aktsioon Austraalia eestlaskonnas. Lisaks on omatud pärandusi. Suurim nendest oli Ants Kaljo oma, mis veel tänapäeval võimaldab Liidul aktiivselt toetada eestlaskonna tegevust."
  8. Tarmo Vahter: "Hiigelsuur pärandus maakera kuklapoolel", Eesti Ekspress 28. juuli 1995, nr 29(294), lk A4.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]