Rahva vaenlane

Ibseni kirjutatud näidendi "Rahvavaenlane" käsikirja tiitelleht (1882).

"Rahva vaenlane" (ka "Rahvavaenlane") on norra kirjaniku Henrik Ibseni kirjutatud näidend, mis ilmus aastal 1882. Esietendus toimus 13. jaanuaril 1883 Christiania teatris Oslos. 

Esimene eestikeelne tõlge ilmus aastal 1928, mille tõlkija oli Georg Eduard Luiga.

Tegelased

• Doktor Tomas Stockmann: supelasutise arst
• Proua Stockmann: tema naine
• Petra: nende tütar, õpetajanna
• Elif, Morten: nende pojad, kümme ja kolmteist aastat vanad
• Peter Stockmann: doktori vanem vend, linnapea ja politseimeister, linna supelasutuse juhatuse esimees
• Morten Kiil: parklameister, proua Stockmanni kasuisa
• Hovstad: Rahva Teataja toimetaja
• Horster: laevakapten
• Aslaksen: trükikoja omanik

Sisukokkuvõte

1. vaatus

Hovstad külastab Stockmannide perekonda, et küsida doktori käest supelasutuse kohta artiklit. Stockmannide juures on ka linnapea. Linnapea kuuleb artikli kohta ja pärib doktorilt, millest see täpsemalt räägib, kuid doktor ei avalda seda. Hiljem, kui linnapea on juba läinud ja teised külalised on elutoas, saabub peretütar Petra koju koos kirjaga. Kirjas on supelasutuse vee labori analüüsid, mis näitavad, et vesi on tervisele ohtlik ja täis baktereid, mida doktor oli juba pikemat aega kahtlustanud. Ta saadab lendlehe koos analüüsiga linnapeale.

2. vaatus

Morten Kiil külastab doktorit. Ta oli Petra käest kuulnud supelasutuse ja selles oleva reostatud vee kohta, kuid ta peab seda kõike üheks suureks naljaks. Hovstad ja Aslaksen käivad ka doktori juures ja avaldavad oma soovi teda toetada. Hovstad pakub, et ta võib doktori leiu avaldada Rahva Teatajas, kuid doktor palub tal oodata, kuni ta on oma vennaga rääkinud. Linnapea, doktori vend, külastab teda ja ütleb, et doktori soov veevärk ümber vahetada oleks linnale majanduslikult laastav. Linnapea ähvardab doktori kõrvalda supelasutuse arsti kohalt, kui ta asjaga edasi tegeleb.

3. vaatus

Linnapea läheb trükikotta ja viib sinna oma kirjutise olukorrast. Tal õnnestub veenda Hovstadi ja Aslaksenit, väites, et supelasutuse muutmine läheks kalliks maksma ja tuleks rahva enda taskust, mitte asutuse omanikelt. Kui doktor saab teada, et tema kirjutist ei trükita ajakirjas, otsustab ta seda avalikus kohas rahvale ette lugeda.

4. vaatus

Kapten Horsteri majas peetakse linna koosolekut. Aslaksen valitakse koosoleku juhiks. Doktorilt tahetakse ära võtta sõnaõigus rääkida supelasutusest, pidades tema ütlusi valeks. Doktor hakkab selle asemel kõnelema, kuidas rahva enamus peab valesid tõeks. Koosoleku lõpuks kuulutatakse doktor rahva vaenlaseks. Doktor räägib Morten Kiilile, et Kiili nahavabrik tekitab Veskiorus kõige rohkem reostust.

5. vaatus

Järgmise päeva hommikul on doktori töötuba kividega loobitud ja aknad purustatud. Linnapea külastab doktorit, et talle anda teada, et ta on supelasutuse arsti kohalt vallandatud. Petra lastakse koolist lahti. Stockmannide perel lõpetatakse üürikorteri leping, kuid kapten Horster pakub neile oma maja elamiseks. Morten Kiil ostab supelasutuse osatähed, raha eest, mida ta pidi pärandama oma tütrele, proua Stockmannile. Poisid saadetakse koolist koju, kuna nad hakkasid teistega kaklema. Doktor otsustab, et ta asutab Horsteri majas kooli, kus õpetab poistele, kuidas saada vabadeks meesteks.

Lavastused Eestis

1999. aastal esietendus Eesti Draamateatris Kurt Nuotio lavastuses näidend "Rahva vaenlane".

2010. aastal esietendus Ugala teatris Andres Noormetsa lavastuses näidend "Stockmannid".

2019. aastal esietendus Eesti Draamateatris Kertu Moppeli lavastuses näidend "Rahvavaenlane".  

1989. aastal esitas Raadioteater kuuldemängu "Rahva vaenlane", mille režissöör-lavastaja oli Heino Kulvere.

Ekraniseering

Eestis linastus 1989. aastal kinos näidendi põhjal film "Doktor Stockmann I jagu", mille režissöör oli Mikk Mikiver.

Eestikeelsed väljaanded

Henrik Ibsen "Rahva vaenlane: näidend viies vaatuses". Tartu: Loodus, 1928. Tõlkinud Georg Eduard Luiga.  

Henrik Ibsen "Näidendid I". Tallinn: Eesti Raamat, 1978. Tõlkinud Henrik Sepamaa.