Raduha

Raduha
valgevene Радуга * / Raduha *transkriptsioon: Raduga vene Радуга (Raduga)
Elanikke	598 (2010)
Koordinaadid	52° 35′ N, 31° 5′ E

Raduha (transkribeerituna Raduga) on agrolinnake (endine küla ja alev) Valgevenes Homieli oblasti Vietka rajoonis, Raduha külanõukogu halduskeskus. Asula asub oblasti keskusest Homielist 25 ja rajooni keskusest Vietkast 7 kilomeetri kaugusel Soži jõe kaldal.

Asulas on kultuurimaja, raamatukogu, keskkool ja postkontor.

Aastal 1922 sündis külas Nõukogude tankiväekomandör Michaił Batrakoŭ.

Elanikkond

687 (1885) 1089 elanikku külas, 16 elanikku mõisas (1897) 1324 (1909)

1052 (1959) 587 (2004) 598 (2010)

Ajalugu

Asula ümbrus on ammuse asustusega. Küla juures asuvad linnamägi ja Vana-Vene riigi ajalkasutusel olnud asulakoht. Kirjalikke teateid on asula kohta alates XVIII sajandist, mil see kuulus Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda.

Seoses Poola jagamisega läks Raduha aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja Gomeli maakonda. Aastal 1788 sai asula alevi staatuse, järgmisel aastal läks see Chaleckite valdusse. Aastal 1830 rajati sinna kirik. Aastal 1877 kuulus sealsele mõisale 414 tiinu maad. Raduhas oli toona magasiait. Aastal 1885 valmis vana puidust kirikuhoone asemele uus kivist kirik. Aastal 1889 kaotas asula alevi statause. Aastal 1897 olid külas magasiait, kihelkonnakool ja kaks tuulikut Aastal 1909 kuulus küla elanikele 1616 tiinu maad, seal asusid kirik, semstvokool, viinaköök ja veski.

Aastal 1921 moodustati külas samanimeline sovhoos. Aastal 1926 avati asulas sidejaoskond. Samal aastal sai külast samanimelise külanõukogu halduskeskuseks. Aastal 1929-1930 moodustati külas veel kaks kolhoosi, külas olid tuulik ja neli sepikoda. Veebruaris 1943 põletasid karistussalklased maha 70 maja. Nõukogude väed vabastasid küla 27. novembril 1943, lahingus küla pärast hukkus 243 Nõukogude sõdurit. Sõjas hukkus 149 küla elanikku. Aastast 1959 oli küla samanimelise kolhoosi keskasula.