Püssi elektrijaam
.jpg)
Püssi elektrijaam oli aastatel 1937–1973 töötanud soojuselektrijaam Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Püssil.
Püssi elektrijaama rajas aastatel 1936–1937 aktsiaselts Virumaa Elekter (VEAS). Virumaa Elekter omas ja käitas ka 1931. aastal tööd alustanud Narva Kreenholmi hüdroelektrijaama.
Püssi elektrijaama võimsus oli 3,7 megavatti ning jaam oli lülitatud ka üldelektrivõrku. Elektrijaama katelde aurutootlikkus küündis 35 t/h, aururõhk oli piirides 2,5-4 MPa, ülekuumendatud auru temperatuur küündis 400-450°C.[1]
Elektrijaamas põletati peent, nn kolmanda sordi põlevkivi (tükisuurus kuni 25 mm), kuna väljasorteeritud suuretükiline põlevkivi läks peamiselt tehastesse põlevkiviõli tootmiseks.
Teise maailmasõja lahingutes sai Püssi oluliselt kannatada - sakslased õhkisid jõujaama turbiinid ja katlad. Elektrijõujaama töö taastati 1946. aastal Riikliku Rajooni Elektrijaama nr 3 nime all, millele allus ka Põhja Kõrgepingevõrkude Keskus.[2]
Elektrijaam aitas oluliselt kaasa Püssi sõjajärgsele arengule.[3]
Püssi elektrijaama lääneküljel (üle Purtse jõe) paiknevad ka Püssi tuhamäed. Mäed koosnevad aastakümnete jooksul vagonettidel kokku kuhjatud põlevkivituhast. Lisaks suurele mäele asub selle lõunaküljel ka väiksem tuhamägi, mida kasutati juhul, kui suurel mäel teostati remonditöid, või talvel, kui põhjatormid sealse raudtee umbe tuiskasid.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]