Põltsamaa aardeleid
Põltsamaa aardeleid on aardeleid Jõgeva maakonnast Põltsamaalt, mis leiti 1939. aasta sügisel kohaliku ärimehe Karl Jürmani aianduskrundilt Põltsamaa jõe lähedalt. Leid sisaldas üle 500 araabia mündi, mis olid maetud savinõus 10. sajandil.[1]
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
1839. aasta lõpul avastasid talupojad Põltsamaa lossi lähistel alet põletades kaks münte täis savinõud, mis leides purunesid. Tegemist on teadaolevalt esimese viikingiaegse mündileiuga Põltsamaal. Leid sisaldas peamiselt anglosaksi penne. Lisaks olid seal mõned araabia mündid, millest kolm tükki ostis professor Ludwig Preller Tartu Ülikoolile. 1843. aastal lisandus ülikooli kogusse samast leiust veel kuus münti. Leiu uusim münt oli Iraagis valitsenud Marwaniidide dünastia valitseja Mumahhid ad-daula dirhem 997.-998. aastast.[2]
Aarde leidmine[muuda | muuda lähteteksti]
19. oktoobril 1939 leidis põllutööline Richard Jesse Põltsamaa ärimehe Karl Jürmani aianduskrundilt kesa kündes 56 hõbemünti. Rahad lebanud kahes hunnikus. Jesse abikaasa Hilda toimetas neist 27 kohaliku konstaabli kätte. Leiukoha inspekteerimisel märgati veel mõningaid poolikuid ja purunenud münte.[3] Saanud teada, et tegemist on väärtuslike araabia müntidega, läks Jesse leiukohta rehaga üle vaatama ja leidis samast savipoti killud koos 1,1 kg kaaluva mündikoguga[4]. Mündid olid heas seisukorras, vaid mõned olid tugevasti oksüdeerunud[5][4][6].
5. novembril andis Jesse aardeleiu üle kohalikule muinsuskaitse usaldusmehele Aleksander Krahele. Kogus oli 156 tervena ja 320 osaliselt säilinud hõbemünti. Muinsuskaitse usaldusmees pakkis aarde kokku ja saatis selle samal päeval Tallinnasse haridusministeeriumi muinsuskaitse inspektorile[4].
Leiukohta käis 8. novembril muinsuskaitse inspektori Eerik Laidi korraldusel üle vaatamas üliõpilane Sulo Kaart[7]. Kaart tegi kohapeal 4 m² ulatuses kontrollkaevamise, sõeludes käsisõelaga läbi ka mulla. Sõelumise tulemusena leidis ta 3 poolikut münti, 32 tükki keraamikat, ühe noakatke ja ühe rauatüki.[8]
Ühtekokku leiti Põltsamaalt 1939. aasta sügisel 196 tervet ja 320 fragmentaarset münti, millest Ajaloo Instituut säilitab 476 eksemplari.[2]
Varem kuulus aardeleidu peitnud maa Vana-Põltsamaa mõisale. Leiukoht asus 1,5 km kaugusel linnasüdamest Tallinna maantee ääres[9], umbes 50 meetri kaugusel Põltsamaa jõe sängist[10].
Leiu sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Kõik 1939. aastal Põltsamaalt leitud mündid on nn dirhemid, mis on vermitud peamiselt Taškendis ja Samarkandis. Aarde noorim münt, Samaniidide emiiri Nasr ibn Ahmadi dirhem, on vermitud 940.-941. aastal. Ajaloolase Ivar Leimuse sõnul on Põltsamaa leiu näol tegemist tõendiga uuest orientaalsest hõbedavoost. Samasse ajajärku kuuluvad veel Väänikvere, Vara ja Mäksa aare.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Tallinn: Valgus, 1989. Lk 176
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Leimus, I. Araablaste hõbe Põltsamaal, Põltsamaa Muuseumi toimetised: Põltsamaa lossi sees ja ümber, 2007, lk 67-80
- ↑ Araabia rahad saha ees, Uus Eesti, nr. 287, 21 oktoober 1939, lk 9
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Kilo Araabia hõberahasid Põltsamaal, Postimees, nr. 301, 7 november 1939, lk 2
- ↑ Uus aardeleid Põltsamaa vallas, Sakala, nr. 129, 6 november 1939, lk 4
- ↑ Põltsamaal leiti 500 araabia hõberaha, Päewaleht, nr. 303, 7 november 1939, lk 5
- ↑ 900-aastased hõberahad Põltsamaal, Päewaleht, nr. 309, 13 november 1939, lk 3
- ↑ Sulo Kaarti aruanne inspektsioonist Põltsamaa valla araabia müntide leiukohal, käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivis
- ↑ Põltsamaa lähedalt leiti vanu rahasid, Sakala, nr. 122, 20 oktoober 1939, lk 4
- ↑ Vanad rahad Põltsamaa põllul, Maa Hääl, nr. 121, 23 oktoober 1939, lk 7