Mine sisu juurde

Päidla

Allikas: Vikipeedia
Päidla
Pindala: 14,5 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 86 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 6570[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 7′ N, 26° 29′ E
Päidla (Eesti)
Päidla
Kaart

Päidla on küla Valga maakonnas Otepää vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Palupera valda.

Küla piirneb põhjas Laguja ja Ketneri, idas Nõuni, Neeruti ja Vana-Otepää, lõunas Kastolatsi ja Räbi ning läänes Hellenurme külaga.

2007. aastal elas Päidlas 102 inimest. Külas on 37 talu ja 2 korterelamut.

Suurem osa külast jääb Otepää looduspargi territooriumile.

Küla ümber paikneb kaarekujuliselt Päidla järvestik, kuhu kuulub 12 järve. Neist suurimad on Nõuni järv, Mõrtsuka järv ja Päidla Mõisajärv.

Maastik järvede ümber on künklik, kõrgemate tippudena eristuvad teistest moreenküngastest Kalmemägi ja Põrgumägi.

Külas asub puiduettevõte Rasper OÜ ja mahe lihaveisekasvatusettevõte Heizung OÜ. Külas tegutseb Päidla külaselts.

Päidla küla alal on asustusest jälgi juba alates viikingiajast. Arheoloogiamälestistest asuvad Päidlas Kalmejärve kaldal I aastatuhande kivikalme ja varauusaegne, pärimuse järgi Rootsi sõdurite matmispaik. Kolmas, II aastatuhandest pärinev matmispaik asub Mõrtsuka järve lähedal Laari talu maadel. Küla keskuses Mõisajärve ümbruses paikneb lisaks kolm asulakohta.

Küla vanimate talude hulka kuuluvad Väärsi, Orava, Järve ja Kilgi talu.

Päidla mõisa on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 1522. aastal Krowelshofi nime all. Hiljem kutsuti seda ka Samhofiks. Mõisa juures asunud küla kohta on teateid alates 1582. aastast (Paidel). 19. sajandil kuulus Päidla mõis Alexander Theodor von Middendorffile.

Mõisa hooned on 20. sajandil hävinud. Alles on ainult mõisa peahooneni viinud saarepuiestee.

Alates 1819. aastast oli küla ka Päidla valla keskus. Vald liideti 1939. aastal Otepää ja Veski vallaga.

18. sajandi teisest poolest 1940. aastani töötas külas Kintsli kõrts, kus 1884. aastal peatus Eesti lipu õnnistamisele teel olnud Eesti Üliõpilaste Seltsi delegatsioon.

1930. aastatel oli Päidlas eraldi Kaitseliidu kompanii. Selle pealik Rudolf Andrei moodustas Suvesõja ajal Päidla metsavendade salga, mis allus Karl Talpaku grupile, osales Tartu ülestõusus ja tegi kaasa lahingutee Tallinna vallutamiseni.

Päidlas on elanud kirjanik August Kitzberg, ornitoloog Mihkel Härms ja sõjaväelane Eduard Värsi.

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 10.07.2024.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.