Kärbseseen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kärbseseen
Punane kärbseseen Albin Schmalfuß, 1897
Punane kärbseseen
Albin Schmalfuß, 1897
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Eoslavaseened Homobasidiomycetae
Alamklass Hymenomycetes
Selts Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond Kärbseseenelised Amanitaceae
Perekond Kärbseseen Amanita
Pers.
Tüüpliik
Punane kärbseseen

Kärbseseen (Amanita) on kandseente perekond kärbseseeneliste sugukonnast.

Kärbseseente perekonda kuuluvate seenete kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega.[1]

Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja puisniitudel kasvavad mükoriisaseened. Eesti on seni leitud 17 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda.[1]

Toksilisus[muuda | muuda lähteteksti]

Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse.[2]

Need mürkained tekitavad inimeses motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. nähte.[3] Kärbseseentes sisalduvad ained sarnanevad oma toimelt atropiiniga, mistõttu varem antigi neile koondnimetus „mükoatropiin”.[2] Hiljem selgus, et sellist mürkainet nagu mükoatropiin pole keemiliselt olemas ja mürgistust põhjustavad hoopis teised ained.[2] Ka närvisüsteemi kahjustavale muskariinile on kärbseseentes sisalduvad atropiinitaolise toimega mürkained hoopiski vastupidise toimega.[4]

Kärbseseenemürgistust põhjustavad Euroopas viis kärbseseeneliiki: punane kärbseseen (Amanita muscaria), kuning-kärbseseen (Amanita regalis), panter-kärbseseen (Amanita pantherina), nartsiss-kärbseseen (Amanita gemmata) ja beež kärbseseen (Amanita eliae).[5]

Kärbseseen looduses

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70
  2. 2,0 2,1 2,2 Kuulo Kalamees Mürkseened ja seenemürgistused V. Kärbseseenemürgistus
  3. Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart
  4. Kalamees, Kuulo. 2011. Mürkseened ja seenemürgistused. II Muskariinimürgistus. – Eesti Loodus 62 (6/7): 44–45
  5. Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan (eds.) 2008. Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]