Kärbseseen

Allikas: Vikipeedia
Kärbseseen
Punane kärbseseenAlbin Schmalfuß, 1897
Punane kärbseseen
Albin Schmalfuß, 1897
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Eoslavaseened Homobasidiomycetae
Alamklass: Hymenomycetes
Selts: Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond: Kärbseseenelised Amanitaceae
Perekond: Kärbseseen Amanita
Pers.
Tüüpliik
Punane kärbseseen

Kärbseseen (Amanita) on kandseente perekond kärbseseeneliste sugukonnast.

Kärbseseente perekonda kuuluvate seenete kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega.[1]

Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja puisniitudel kasvavad mükoriisaseened. Eesti on seni leitud 17 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda.[1]

Toksilisus[muuda | muuda lähteteksti]

Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse.[2]

Need mürkained tekitavad inimeses motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. nähte.[3] Kärbseseentes sisalduvad ained sarnanevad oma toimelt atropiiniga, mistõttu varem antigi neile koondnimetus „mükoatropiin”.[2] Hiljem selgus, et sellist mürkainet nagu mükoatropiin pole keemiliselt olemas ja mürgistust põhjustavad hoopis teised ained.[2] Ka närvisüsteemi kahjustavale muskariinile on kärbseseentes sisalduvad atropiinitaolise toimega mürkained hoopiski vastupidise toimega.[4]

Kärbseseenemürgistust põhjustavad Euroopas viis kärbseseeneliiki: punane kärbseseen (Amanita muscaria), kuning-kärbseseen (Amanita regalis), panter-kärbseseen (Amanita pantherina), nartsiss-kärbseseen (Amanita gemmata) ja beež kärbseseen (Amanita eliae).[5]

Kärbseseen looduses

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70
  2. 2,0 2,1 2,2 Kuulo Kalamees Mürkseened ja seenemürgistused V. Kärbseseenemürgistus
  3. Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart
  4. Kalamees, Kuulo. 2011. Mürkseened ja seenemürgistused. II Muskariinimürgistus. – Eesti Loodus 62 (6/7): 44–45
  5. Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan (eds.) 2008. Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]