Kärbseseen

Kärbseseen
Punane kärbseseen Amanita muscaria
Taksonoomia
Riik	Seened Fungi
Hõimkond	Kandseened Basidiomycota
Klass	Agaricomycetes
Alamklass	Agaricomycetidae
Selts	Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond	Kärbseseenelised Amanitaceae
Perekond	Kärbseseen Amanita Pers.
Tüüpliik
Punane kärbseseen
Liigid
Umbes 600 liiki

Kärbseseen (Amanita) on kandseente perekond kärbseseeneliste sugukonnast.

Kärbseseente perekonda kuuluvate seente kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega.

Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja puisniitudel kasvavad mükoriisaseened. Eestist on seni leitud 17 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda.

Punased kärbseseened elavad sümbioosis nii kase, kui kuuse ja männiga – neid võib leida nii kaasikutest, kuusikutest ning männikutest.

Tavaline on, et kärbseseened võivad kasvada nn „nõiaringides“ (seeneringid).

Liike

• Amanita battarrae – kahevärviline kärbseseen
• Amanita caesarea – Caesari kärbseseen
• Amanita ceciliae
• Amanita citrina – kollane kärbseseen
• Amanita crocea – oranž kärbseseen
• Amanita eliae – beež kärbseseen
• Amanita excelsa – hall kärbseseen
• Amanita flavescens
• Amanita friabilis – lepa-kärbseseen
• Amanita fulva – kollakaspruun kärbseseen
• Amanita gemmata – nartsiss-kärbseseen
• Amanita lividopallescens – kahvatu kärbseseen
• Amanita mairei – Maire kärbseseen
• Amanita muscaria – punane kärbseseen
• Amanita olivaceogrisea – oliivhall kärbseseen
• Amanita pantherina – panter-kärbseseen
• Amanita phalloides – roheline kärbseseen
• Amanita porphyria – pruun kärbseseen
• Amanita regalis – kuning-kärbseseen
• Amanita rubescens – roosa kärbseseen
• Amanita simunlans
• Amanita strobiliformis – loor-kärbseseen
• Amanita submembranacea – hallikaspruun kärbseseen
• Amanita vaginata – rõngata kärbseseen
• Amanita verna – haisev kärbseseen
• Amanita virosa – valge kärbseseen

Toksilisus

Surmavalt mürgised on valge kärbseseen ja roheline kärbseseen. Mõlemad põhjustavad amanitiinimürgistust.

Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse.

Need mürkained tekitavad inimesel motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms nähte. Kärbseseentes sisalduvad ained sarnanevad toimelt atropiiniga, mistõttu varem antigi neile koondnimetus „mükoatropiin”. Hiljem selgus, et sellist mürkainet nagu mükoatropiin pole keemiliselt olemas ja mürgistust põhjustavad hoopis muud ained. Ka närvisüsteemi kahjustavale muskariinile on kärbseseentes sisalduvad atropiinitaolise toimega mürkained hoopis vastupidise toimega.

Kärbseseenemürgistust põhjustavad Euroopas viis kärbseseeneliiki:

• punane kärbseseen (Amanita muscaria),
• kuning-kärbseseen (Amanita regalis),
• panter-kärbseseen (Amanita pantherina),
• nartsiss-kärbseseen (Amanita gemmata) ja
• beež kärbseseen (Amanita eliae).

Kärbseseen looduses

Kasutamine

Punast kärbseseent on kasutanud läbi aastatuhandete šamaanid üle maailma oma rituaalides, et viia ennast transsi ja küsida seenelt nõu ja juhatust ning samuti ravi eesmärgil.

Osades kultuurides on kasutatud kärbseseeni ravimina ja peetud pühadeks seenteks - tõenäoliselt kasutati punast ja panterkärbseseent erinevates leotistes ja salvides, ning kasutati ka seespidiselt näiteks parasiitide puhul.

Eestis on näiteks põllumajandusteadlane Aleksander Heintalu tegelenud punase kärbseseene mõju ja ravitoimete uurimisega.

Seene kasvupiirkondades on valmistatud kärbseseene põhjal, piima, seene (ja magusainega) leotist, mis toimib putukamürgina.