Prokopi Ustjugist

Allikas: Vikipeedia
Ustjugi Prokopi kujutatuna ikoonil
Püha Prokopiuse kirik Hamburgis

Prokopi Ustjugist (vene keeles Прокопий Устюжский või Святой Прокопий Любекский; sündinud 1243 (?), surnud 8. juulil Veliki Ustjugis) oli Saksamaal sündinud Lübecki kaupmees, hiljem Kristuse pärast meeletu Venemaal ja õigeusu kiriku pühak. Tema mälestuspäev on 8. juulil.[1]

Mõned allikad on ta identifitseerinud Jacob Potharstina, Lübecki kaupmehe pojana, kes oma kauplemisreisidel Novgorodi lasi end õigeusku salvida.

Pärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sai Novgorodis kaubeldes rikkaks. Pärast isa surma astus ta kloostrisse mungaks Prokopi nime all. Sealt lahkus ta mõne aasta pärast kloostriülema loal ja hakkas ringi rändama kodutuna ja vaga hulluna, liikudes põhja poole, kuni jõudis Ustjugi. Seda elu elas ta umbes 60 aastat. Pärimus kõneleb, et 1290. aastal nägi ta ette meteoriidi langemist Ustjugi lähedale, tornaadot ja suurpõlengut; ta olevat põlvitanud ettekuulutust lausuma neiu ette, kelle pojast sai hiljem Permi esimene piiskop Stefan. Sinod kanoniseeris Prokopi 1547. aastal.

Prokopi kõdunemata jäänud säilmed avastati 18. sajandil Veliki Ustjugi Jumalaema Templisse Viimise kirikust ja pandi välja tema auks ehitatud ja talle pühitsetud kirikus kahesajaks aastaks, kus need olid paljude imeliste tervenemiste allikaks.

Ikonograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Prokopit on ikoonidel kujutatud kolme ahjuroobiga, mille ta olevat kloostrist lahkudes kaasa võtnud. Nende hoidmise viisi järgi olevat Prokopi eluajal saadud teada vilja-aastat – kui nende vars oli ülespoole, olevat saak olnud hea, kui aga allapoole, hoiatas see ikalduse eest.[2]

Prokopit on ikoonidel kujutatud sageli koos teise Ustjugi Kristuse pärast meeletuga, Joanniga Ustjugist.

Austamine[muuda | muuda lähteteksti]

Prokopile on pühitsetud mitmed õigeusu kirikud Saksamaal. Näiteks Lübecki Püha Katariina kiriku külgkabel Strobukeskapelle, mida kasutab Lübecki õigeusu kogudus, ja Hamburg-Stellingeni Püha Prokopiuse õigeusu kirik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]