Post hardcore

Allikas: Vikipeedia
Post Hardcore
Stilistiline päritolu hardcore punk, emo, screamo, eksperimentaalne muusika
Kultuuriline päritolu 1980. aastate teine pool, USA
Instrumendid vokaal, elektrikitarr, basskitarr, trummikomplekt
Tuletised emo, screamo, math rock
Vaata lisaks Post hardcore bändide nimekiri, Fashioncore, DIY, Hardcore dancing

Post hardcore (tihtipeale ka post-hardcore või harvemini lühendatud ka kui phxc või phXc) on muusikastiil, mis on enda põhilised mõjutused võtnud hardcore pungist, emocore'st ja screamost.

Post-hardcore on enamasti äratuntav enda mitmekesise vokaali poolest. Näiteks võib laulja ühel hetkel sosistada ja järgmisel hetkel karjuda. Taustaks on enamasti pidev ja ilma suurema vahelduseta tempokas trummitagumine. Stiili võib iseloomustada ka sellega, et enamasti tundub nende muusikal olevat omapärane püüe korraga saavutada nii kaootilist, dissonantset efekti kui ka meloodiat ja korrapära. Pinge tõusud ja langused võivad vahelduda väga lühiajaliste vahedega ning vahel toimivad peaaegu et korraga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Post-hardcore algusaja paika panemisel on esinenud käsitluslikke vastuolusid. Üks seisukoht on, et muusikastiil sai alguse 1970ndate lõpul ja 1980ndate alguses. Võib arvata, et siis umbes sellel ajajärgul võeti kasutusele termin post-hardcore, mis kirjeldas kõiki hardcore-pungi edasiarendusi. Tänapäevaks on aga välja kujunenud eraldiseisev post-hardcore-muusikastiil.

Teine arvamus on see, et post-hardcore kujunes välja kõrvuti emoga Dischord Recordsi suure kaasabiga 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses. Kuna emo ja post-hardcore alged asuvad samas kohas, vaid arengusuunad on erinevad, (ja seda ka mitte oluliselt) siis tihtipeale ei tehta žanritel vahet. See ei tule alati vaid ebaproffesionaalsuset žanri määramisel, vaid ajaolust, et ajas tagasi minnes saabki post-hardcore ja emo eraldada vaid mingi maani. Selleks punktiks, kus žanrite erinevusest on liiga raske aru saada, et neil vahet teha võib pidada 1990ndate algusaastaid. Ei tasu aga arvata, nagu oleks žanrid siis sündinud, sest mõlemad terminid eksisteerisid juba eelnevalt. Näiteks 1990. aastate alguses palju populaarsust kogunud bänd Fugazi, mis avaldas väga laia mõju mõlemale žanrile, on siiamaani diskusiooni allikaks, kuigi teda peetakse siiski rohkem post-hardcore žanrisse kuuluvaks on siiski väga toekaid argumente, mis räägivad emocore kasuks.

Kuigi post-hardcore austajad tihtipeale väidavad, et antud muusikastiil on tihedalt seotud DIY põhimõtetega, siis pärast sajandivahetust on selle muusikastiili populaarsus hüppeliselt kasvanud ning enamik tänapäeval laiemalt tuntud post-hardcore-bände on liitunud kommertsplaadifirmadega ja terminit fashioncore kasutatakse žanriliselt kõige rohkem just post-hardcore-bändide kohta. Neid bände peetakse silmapaistvaks pigem oma soengute kui muusika poolest.