Pernštejni kindlus

Allikas: Vikipeedia
Vaade kindlusele kolmandast eesõuest, sissekäigu poolt

Pernštejni kindlus (tšehhi keeles hrad Pernštejn, saksa keelest Bernstein < Bärenstein) on keskaegne kindlus, püstitatud kitsale kaljule, mis kõrgub Nedvědice küla ning Svratka ja Nedvědička jõe kohal. Kindlus asub Lõuna-Määrimaal, Brnost 40 km loodes.[1]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlus ehitati Medlovi valitsejate poolt ligikaudu 1270.–1285. aastal, selle nimi on tšehhipärastatud variant saksa nimest Bärenstein 'karukalju'. 1285. ilmus kindluse nimi esmakordselt kirjalikes allikates. 15. sajandil ehitati linnus ulatuslikult suuremaks, lisati barbakaan ja eeslinnused, bergfried ja uuemad eluruumid ehitati üheks hoonemassiks kokku. 16. sajandi keskpaigas ehitas mõjukas Pernsteinide suguvõsa (Pernštejnové), kelle käes oli linnus juba 13. sajandil, hooned suuremaks ja kaasajastas ruume vararenessansi maitse järgi. 1596. aastal müüsid nad linnuse maha. 1618. aastal, Kolmekümneaastase sõja alguses, kuulus linnus keisrit pooldavatele Lichtenstein-Kastelcornidele. 1645. aastal oli Rootsi sõjavägi kindluses laagris, sellest ajast pärineb kuuliauk neljandas kindluseväravas. 1828. aastal rekonstrueerisid ja parandasid hooneid kindluse viimased omanikud Mitrovskýd, kes muutsid selle viimaks ka külastajatele ligipääsetavaks. 1945. aastal läks kindlus riigi valdusse.

Pernštejni kindlus on üks paremini säilinud keskaegseid kindlusi Tšehhis. See on olnud mitme mängufilmi võttekoht, näiteks Werner Herzogi "Nosferatu – öö fantoom" (1979) ja Stephen Sommersi "Van Helsing" (2004).[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]