Pits

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tekstiilist, väikse napsiklaasi kohta vaata artiklit pits (anum).

kolm 16. sajandi nõelapitsi
Carrickmacrossi pits 19. sajandist
Hollandi portreemaal 17. sajandist kujutab naist pitsiga ääristataud krookkraes ja tärgeldatud linases tanus

Pits on üks tekstiili liike, mustriline ažuurne võrkjas kudum, mis võib esineda ääristava kaunistava ribana või kaunistava detailina, kuid ka kangana[1].Pitsi on võimalik valmistada õmmeldes (punto in aria, tohtpits, hardangertikand, Battenburgi pits jm), põimides (niplispits), sõlmides (makramee), heegeldades või varrastel kududes.

Pitse tarvitatakse tanude, käiste, kraede, põllede ja teiste riideesemete, samuti käterättide, kardinate, päevatekkide, voodipesu jms kaunistamiseks. Tehniliselt on pits tekkinud kangaääre kinnistamisest ja arenenud sealt iseseisvaks riideääre kaunistuseks. Pits kinnitatakse kanga külge kas palistuse külge õmmeldes või heegeldades või vabalt rippuvate lõimelõngade sõlmimise abil.

Pitside jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Pitse võib jaotada rühmadesse valmistamisviisi järgi:

  • Niplispitsi valmistatakse pitsipadjal, kuhu pits pn nööpnõelte abil kinnitatud, ja pitsipulkadega, millele on keritud niit; põimitud pitsiline pind valmib niitide ristamise ja keerutamise tulemusena. Niplispitsid on näiteks Chantilly pits, Cluny pits, Mechlini pits, Valenciennes'i pits, Brüsseli pits. Ka gipüürpits on algselt üks niplispitsi liike, tänapäeval toodetakse seda ka masinaga.
  • Schiffli pitsi valmistatakse masinaga: muster tikitakse aluskangale, mis hiljem keemiliselt lahustatakse, nii et jääb ainult masinaga tikitud ažuurne muster. Muster koosneb korduvatest seotud motiividest, nii et masintikkimisel niiti ei katkestata. Schiffli masin leiutati 19. sajandi lõpus ja sellega tehakse nii suuri pitskangaid kui ka ääriseid ja ribasid.
  • Heegelpitsi valmistatakse peene heegelnõelaga heegeldades, nende hulka kuuluvad iiri pits ja fileeheegeldus.
  • Ažuurtikand on pitsi liik, mille puhul tekitatakse kangapinda augud ja täidetakse need nõela ja niidi abil läbi tikkides. Ažuurtikandite hulka kuulub pilutikand, mille puhul augud tekitatakse tõmmatakse kangast lõngu välja tõmmates. Rišeljöötikandi ja hardangertikandi puhul lõigatakse kangasse augud, need ääristatakse ja täidetakse nõela ja niidiga tikitud võrguga. Broderiitikandi puhul torgatakse ümarad augud mustrina peenesse kangasse ja ääristatakse nõela ja niidiga tihedalt.
  • Battenburgi pits kujundatakse valmiskootud erilisest paelast, mis kinnitatakse mustrina paigale tikkimispistetega õmmeldes.
  • Kootud pits luuakse varrastel kududes erisugustest kudumissilmustest. Kootud pitsid on Shetlandi pits ja Haapsalu salli pitskude.
  • Sõlmitud pitsi tehakse niite omavahel sõlmides. Sõlmpitsi liigid on makramee ja süstikpits, mida sõlmitakse pitsisüstiku ja nüri nõela abil. Ka fileepitsi alusvõrk luuakse sõlmides.
  • Nõelapits on pits, mida tehaks niidi ja nõela abil (punto in aria -'tikand õhus'), raamistuse niidid tõmmatakse mingile tugevamale alusel, nagu pärgament, tugev paber või kasetoht. Nõelapitsid on Veneetsia pits (gros point), Alençoni pits, Carrickmacrossi pits, Milano pits.

Materjali järgi saab pitsi jagada tekstiilist pitsiks ja metallpitsiks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]