Niplispits

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bobbin lace 5054 Nyplätty pitsi C.JPG

Niplispits ehk niplis on tekstiilitehnika, mille tulemus (pitsiline pind) saadakse pulkadele poolitud niitide keeramisel ja ristamisel.

Eesti keelde on sõna "niplispits" tulnud rootsikeelsest sõnast knyppling. Kasutatakse ka klöppelpitsi nimetust. Niplist nimetatakse ka "pulkadega kootud pitsiks" ehk pulgapitsiks.

Niplispitsi valmistamist nimetatakse niplamiseks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Niplistehnikat tunti juba 14. sajandi Itaalias, kust see jõudis 16. sajandil Sileesiasse, Baierisse ja Böömimaale ning sajandi lõpuks Hollandisse[1]. Pitsi niplamise õitseaeg oli 17.-18. sajandil Belgias[1]. Sellest ajast on säilinud pitse, mille 1 cm laiune pind on niblatud 80 pulgaga, 8 cm vastavalt siis 640 pulgaga ning nii peenest niidist, et niidi rebenemise vältimiseks tuli töötada ainult niiskes keldris[1]. Mustri autoriks oli reeglina kunstnik, teostajateks käsitöölistest niplajad.

Selles tehnikas valmistati peakatteid, õlarätte, kraesid, käiseid, voodipesu vahepitse jne. Niplipitsi hiilgeaeg kestis kuni 1815. aastani, mil alustati pitsi valmistamist masinatel[1].

Eestis valmistati niplispitsi omakedratud linasest lõngast ning seda on kasutatud mitmel pool rahvariiete kaunistamiseks.

Niplispitsi valmistamiseks kasutatakse niplamispatja, niplamispulki (nuiad) ja niplamisnõelu (pinnud).

Datteln - KF2011 - Markfelder Straße 08 ies.jpg

Pitsipadi[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on olnud erinevaid niplispitsipatjade tüüpe:

  • kerakujulised, mis asetati vakkadesse või korvidesse
  • piklikud kotid, mis olid täidetud liiva, tuha, takkude, sõkalde või heinapepredega
  • silindrikujulised pikkade õlgedega täidetud kotid, mis võisid olla kinnitatud laud-alusele
  • rõngakujulised, puukoorest seesmise kerega, mille peal asetses samblast või takkudest polsterdus[2].

ERM-i kogudes on Ruhnus ja Mustjalas kasutusel olnud ümmargused keerleva telje ja jalgadega padjad[2]. Esines ka kiilutaolist patja, mille pind oli ettepoole längus[2]. Pitsipadjad on kaetud jämeda linase riidega, mis on reeglina tume, et kergendada valgete niitidega niplamist

Niplamispulgad[muuda | muuda lähteteksti]

Niplamispulki on kahte liiki – pulgad ja nuiad.

Pulgad lõigati enamasti kooritud kadaka või kuuseokstest, hiljem ka sirelist või koorimata kaseokstest. Pulgad olid reeglina kaunistusteta.

Niplamisnuiade materjal oli reeglina sama, kuid need olid rohkem kaunistatud.

Nõelad[muuda | muuda lähteteksti]

Nõelad ehk pinnud olid 4–5 cm pikkused kasest või kadakast pinnukesed, millega pits padjale kinnitati[2]. Rannikul ja saartel kasutati kala oimuluud, hiljem olid kasutusel omatehtud vasknõelad või poenõelad[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Das Klöppeln, Gertrud Zschorsch, Berlin 1923
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Eesti pitsid" ERM aastaraamat IV, Tartu, 1931