Piret Norvik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Piret Norvik (aastani 1981 Piret Raud; sündinud 24. detsembril 1950 Võhmas) on eesti keeleteadlane, murdeuurija.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piret Norvik on loomaarsti tütar.[1]

1969. aastal lõpetas Norvik Rakvere 1. Keskkooli, 1974 eesti keele ja kirjanduse osakonna soome-ugri keelte erialal. 1998. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrikraadi lingvistikas väitekirjaga "Kirderannikumurde sõnavaralised suhted naabermurrete ja -keeltega".[1]

Norvik oli 1974–1978 Keele ja Kirjanduse Instituudi murdesektori vanemlaborant, 1978–86 nooremteadur, 1986–97 KKI/EKI teadur, 1997–2001 assistent, 2001. aastast toimetaja.[1]

Piret Norvik oli abielus Madis Norvikuga (1932–2013).[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Piret Norviku uurimisvaldkonnad on Põhja-Eesti murrete sõnavaralised suhted, kontaktkeelte mõjutused Põhja-Eesti murretes, hõimuliikumine, Eesti–Ungari kultuurisuhted. Osalenud "Väikese murdesõnastiku" (I 1982, II 1989) koostamises, olnud "Eesti murrete sõnaraamatu" koostajaid ja toimetajaid. Saanud ETF-i grante Põhja-Eesti murrete uurimiseks ja Alfred Kordelini Sihtasutuse (Soome) abiraha murdetekstide raamatu "Käsmu randlaste jutte" avaldamiseks. Eesti külaliikumise edendajad. Emakeele Seltsi (1974), Rahvusvahelise Hungaroloogia Seltsi (1984) ja Eesti–Ungari Seltsi (1990) liige. Üle 10 teadustrükise.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Djoržan karjalaisten kansanlääkinnästä. // Kansa parantaa. Kalevalaseuran vuosikirja 63 (1983)
  • Estnisch-ungarische Kulturbeziehungen in den Jahren 1869–1918. // Régi és peregrináció. Magyarok külföldön Magyarországon. A III. Nemzetközi Hungarológiai Kongresszuson: Szeged, 1991. augusztus 12.–16. Budapest–Szeged, 1993
  • Die lexikalischen Beziehungen des nordöstlichen Küstendialekts zu den Nachbardialekten und -sprachen. Tallinn, 1998
  • Kirderannikumurde sõnavaralisi suhteid. // Inter dialectos nominaque. EKI Toimetised 7 (2000)
  • Käsmu randlaste jutte. Tallinn, 2001
  • Die lexikalischen Einflüsse der Nachbarsprachen in den Mundarten Nordestlands. // Konfrontation und Identifikation, Die finnisch-ugrischen Sprachen und Völker im europäischen Kontext. Veröffentlichungen der Sociales Uralo-Altaica 59 (2002)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.