Kortrijki lahing

Allikas: Vikipeedia
Kuldkannuste lahing
Osa Flandria sõjast
Toimumisaeg 11. juuli 1302
Toimumiskoht Kortrijki linna juures Flandrias
Osalised
Prantsusmaa kuningriik Flandria linnade rahvakaitsevägi
Flandria krahvkond
Miniatuur, XIV sajand

Kuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias. Flandria linnade rahvakaitsevägi purustas seal Prantsuse rüütliväe.

Enne lahingut kuulus Flandria formaalselt Prantsuse kuningas Philippe IV-le, kelle teostatud poliitika ajendas rahvaülestõusu.

Jumalaema kirik Kortrijkis

Flaamid purustasid ülestõusu maha suruma saadetud prantsuse rüütliväe täielikult. Lahingus hukkus suur hulk rüütleid ning võitjad kogusid lahinguväljalt 700 kuldset kannust, mille tõttu nimetatakse seda ka kuldkannuste lahinguks. Sõjasaagiks saadud kannused riputati võidu mälestuseks üles Kortrijki Jumalaema kirikusse, kust prantslased need 80 aastat hiljem, pärast Roosebeke lahingut, tagasi võtsid.

Prantsusmaa kätte jäi pärast Kortrijki lahingut ainult väike osa Flandriast ja seegi suurte järeleandmiste tõttu Flandria linnadele. Sõjakunsti ajaloos tähistas see lahing jalaväe tähtsuse taastumist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]