Pentetrasool
Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
| Pentetrasool | |
|---|---|
 | |
| Süstemaatiline (IUPAC) nimi | |
| 6,7,8,9-Tetrahydro-5H-tetrazolo(1,5-a)azepine | |
| Identifitseerimine | |
| CAS-i number | 54-95-5 |
| ATC-kood | R07AB03 |
| PubChem | 5917 |
| DrugBank | DB00497 |
| Keemiline info | |
| Keemiline valem | C6H10N4 |
| Molaarmass | 138,171 g/mol |
Pentetrasool on keemiline aine ja ravimi toimeaine. Ravimina liigitatakse hingamisteede stimulaatorite hulka.
Pentetrasool on kesknärvisüsteemi stimulant ja selle kasutamise näidustused varasematel aegadel olid vereringe ja hingamiselundkonna stimuleerimine. Kasutati ka köha ja hingamisteede häirete, kõrge vererõhu ja sügeluse korral.
Suurtes kogustes põhjustab ravim pentetrasooli indutseeritud krampe.
1940ndatel tootis ravimit Knoll AG, Ludwigshafen. (Irving, 58:1983; (Neumann ja Eberle, 80:2013[1])
Nimetused[muuda | muuda lähteteksti]
Pentetrasooli turunimed on: Cardiazol, Cardiazole, Cardifortan, Cardiotonicum, Cardosal, Cardosan, Cenalene-M, Cenazol, Coranormol, Coratoline, Corazol, Corazole, Corvasol, Coryvet, Deumacard, Diovascole, Gewazol, Kardiazol, Korazol, Metrazol, Phrenazol, Ventrazol.[2]
Cardiazol[muuda | muuda lähteteksti]
- Cardiazol ja Kolmanda Riigi mehed
Hermann Göring olevat Adolf Hitlerile rääkinud, et uimasuse ja nõrkuse korral tarvitab ta Cardiazoli.(Irving, 58:1983[3])[4]
Ohleri arvates laitis aga Theodor Morell Hitleril selle aine kasutamise maha. Göringil oli vererõhk madal, kuid kuna aine tõstab vererõhku ja tekitab krampe, siis see võib Hitleri südameprobleemide ja kõrge vererõhu tõttu talle riskantseks osutuda (Irving, 99:1983; Ohler, 133:2017 [5]).
Arvatakse, et Hitleri Cardiazoli manustamine sai alguse 1941. aastal, kui kardioloog Arthur Weber arvas, et patsient võib põdeda südame pärgarterite skleroosi. Morell manustas Hitlerile Cardiazoli kolm korda päevas 15–20 tilka korraga.(Neumann ja Eberle, 80:2013) Neumanni ja Eberle kohaselt saanud Morelli patsient A (füüreri koodnimi) ka mitmeid teisi ravipreparaate nagu Sympatol, strofantiin, Strophantose, Prostophanta, Septojod, Coramiin jpt. Esdesan cum Nitro't ja nitroglütseriini ei olevat Hitler kasutanud.(Neumann ja Eberle, 83:2013)
Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]
Pentetrasooli avastajaks 1934. aastal peetakse ungari-ameerika neuroloogi ja psühhiaatrit Ladislas J. Medunat[6][7], kes hakkas tol ajal ainet manustama psühhiaatriliste seisunditega, nagu skisofreenia, patsientidele. Aluseks oli oletus, et ravimi tekitaud krambid sarnanevad epilepsia tekitatud krampidele, ja toona eeldati, et skisofreenia ja epilepsia on teineteist välistavad. Sõjaväemeditsiinis kasutati Cardiazoli ka teiste vaimse häire vormide puhul. Kasutatud kogused olid suured, vahel juhtusid spasmide tagajärjel tekkima lausa luumurrud ja lihaserebestused.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle, "War Hitler krank? Ein abschließender Befund", Gustav Lübbe Verlag, 2009; ("Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", 2013)
- ↑ pentetrazol, veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017) inglise keeles
- ↑ David Irving, "The Secret Diaries of Hitler's Doctor" lk 4 ,(1983) ISBN 0-02-558250-X, veebiversioon (vaadatud 26. septembril 2017) inglise keeles
- ↑ Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle, "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", 2013,("War Hitler krank? Ein abschließender Befund")
- ↑ Norman Ohler, "Patsient A : Uimastid Kolmandas Reichis". Tallinn: Helios kirjastus, 2017, ISBN 9789949554973
- ↑ Read, Charles F. (1940). "Consequences of metrazol shock therapy". American Journal of Psychiatry. 97 (3): 667–76. DOI:10.1176/ajp.97.3.667.
- ↑ Ladislas J. von Meduna A Brief Biography, veebiversioon (vaadatud 27. septembril 2017) inglise keeles
- ↑ Ville Kivimäki, Murdunud meeled. Soome sõdades 1939-1945 vaimselt haavatud sõdurite lugu, lk. 313-314
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- David Irving, "The Secret Diaries of Hitler's Doctor", (1983) ISBN 0-02-558250-X
- Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle, "War Hitler krank? Ein abschließender Befund", Gustav Lübbe Verlag, 2009; ("Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", 2013
- SAFETY DATA SHEET
- Norman Ohler, "Patsient A : Uimastid Kolmandas Reichis". Tallinn: Helios kirjastus, 2017, ISBN 9789949554973
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Pentylenetetrazol seisuga 27.09.2017.